Tartu teadlaste nutikas andmeanalüüs parandab tulevikus viljatusravi kvaliteeti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rase naine.

FOTO: Panthermedia.net / Craig Robinson/scanpix

Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus efektiivsemaks. Mainekas ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringu tulemust saab otseselt kasutada täppismeditsiinis, mis võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega. Personaalne lähenemine viljatusravis on eelkõige hea uudis paaridele, kel on kehaväline viljastamine korduvalt ebaõnnestunud.

Eestis tehti 2017. aastal üle 2800 kehavälise viljastamise (IVF) protseduuri, mille tulemusel sündis mullu 430 last ehk kolm protsenti kõikidest sündidest. Madala, 15-protsendilise IVF efektiivsuse taga on võimalikud ebatäpsused mitmetes etappides. Üheks neist on embrüo kinnitumine emaka limaskestale ehk pesastumine, mis on raseduse aluseks. Kui kliinikus viiakse loode katseklaasist emakasse valel päeval, siis võib ka parima embrüo kasutamine lõppeda negatiivse rasedustestiga.

Viljatusravi arsti ülesanne on selgitada igale patsiendile õige ravi. Naisepoolse viljatuse üheks oluliseks põhjuseks on probleemid emaka limaskesta ehk endomeetriumi vastuvõtlikkusega embrüole. Kui loomuliku rasestumise ajal võib arenev embrüo «oodata» viljaka pinnase küpsemist, siis IVF puhul on äärmiselt oluline määrata täpne embrüo siirdamise päev, et tulemuseks oleks oodatud rasedus.

Kasutusel on erinevad meetodid endomeetriumi küpsuse hindamiseks. Kõige täpsem on geenide avaldumise test, mille jaoks võetakse endomeetriumi biopsia. Kerge ambulatoorse protseduuriga võetakse proov IVF protseduurile eelnevas tsüklis just sel päeval, mil endomeetrium peaks olema arsti hinnangul vastuvõtlik. Geeniekspressiooni biomarkerite analüüs näitab, kas õiged geenid on avaldunud õigel ajal või mitte. Vajadusel peab ajastust korrigeerima ning see ongi näide personaalmeditsiinist viljatusravis.

Ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuring põhineb üldtuntud faktil, et emaka limaskest koosneb eri rakutüüpidest. Uudsus peitub selles, et seni ei ole erinevate rakkude proportsioonidega biomarkerite analüüsil arvestatud. Uus lähenemine täpsustab oluliselt avaldunud geenide analüüsi, viies täppismeditsiini geenitestid uuele tasemele. 

Uuring on saanud teoks Eesti ja Hispaania teadlaste koostöös ning on loomulik jätk Tartu töögrupi varasematele avastustele, mis võimaldab parandada IVF tulemuslikkust. Töö autor, TÜ kliinilise meditsiini instituudi doktorant Marina Suhorutšenko seletab: «Kõigile on siiani teada, et emaka limaskest koosneb eri rakkudest, kuid senistes analüüsides ignoreeriti seda teadmist. Oma töös näitame, kuidas on võimalik arvestada erinevate rakkude osakaaluga ning seeläbi oluliselt täpsustada biomarkerite analüüsi.» 

Viljatusravi kliinikus vaadatakse vaid terve koe summaarset geenide avaldumise pilti, sest erinevate fraktsioonide eraldi analüüs oleks teadusmahukas ja kulukas. «Töötasime välja lähenemise, mis võimaldab jätkata endise praktikaga, kuid täpsustab andmeanalüüsi ilma lisakuludeta,» lisas Suhorutšenko.

Uuringu andmeanalüüsi juhtinud TÜ Geenivaramu teadur Triin Laisk märkis, et rakulise koostise mõju koe geenide avaldumise mustrile on varasemalt suuresti tähelepanuta jäetud, ning seda mitte ainult reproduktiivmeditsiini valdkonnas. «Selle arvessevõtmine vähendab juhuslike leidude hulka ning lõppkokkuvõttes peaks parandama nii meie teadmisi erinevate haiguste bioloogilise tausta kohta kui tegema võimalikuks uute haigusmarkerite avastamise,» ütles ta.

Tulemusel on otsene praktiline väärtus. Konkreetne avastus on integreerimisel geenitesti, mida kasutatakse viljatusravi kliinikutes naisele sobivaima embüo siirdamise päeva leidmiseks. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK), kus uuring läbi viidi, on samaaegselt arendanud ka kliinikutele vajalikku pesastumise testi nimega beREADY.

«Oleme teinud olulisi baasuuringuid, nagu näiteks käesolev teadustöö, mis kokkuvõttes võimaldab ühel päeval parandada IVF tulemuslikkust,» sõnas professor Andres Salumets, uuringu vastutav juht. «Ükski kliinikusse jõudev test või meetod ei sünni ainult ühest avastusest. On väiksemaid ja suuremaid läbimurde, kuid siinne elegantne andmeanalüüsi lahendus on väga hea täiendus kliinikutes juba testimisel olevale personaalmeditsiini geenitestile. Tehnoloogiliselt võime beREADY testis kasutada küll patenteeritud tehnoloogiat, kuid ka andmeanalüüsides peame kasutama nutikaid lahendusi, mis tõstaks meid konkurentsivõimet,» rääkis ta.

Tagasi üles