Huvitav teada: miks paneb palavik meid külmast värisema?

Foto illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Organismi haaranud palavik tekitab nõrkustunde, halb on olla ning vahel võid lausa vappuda külmavärinates. Miks aga külmetame, kui keha ise on justkui tulikuum – kus on loogika?

Igaüks on ilmselt kunagi palavikus olnud ning teab, et palavik ja külmatunne käivad enamasti käsikäes, kirjutab Reader’s Digest. Tegu on üsna vastandliku nähtusega. Enne palavikku jäämist vallandubki kehas tegelikult hulk vastukäivaid reaktsioone. Palavikku nimetatakse ka püreksiaks ning selle tekitab üldjuhul organismis toimuv põletikuline reaktsioon. Palaviku võib seega põhjustada näiteks gripp, aga ka vähk.

Kehatemperatuuri tõusu kutsuvad esile pürogeenid ehk palavikku tekitavad, näiteks mikroorganismidest pärit ained. Pürogeenid transporditakse vere kaudu ajupiirkonda hüpotalamusse, kus keemiliste protsesside käigus vabaneb ühend prostaglandiin E2. Aju saab sellega signaali, et teha on vaja kõik endast olenev keha soojendamiseks.

Olenemata sellest, et keha ise on juba kuum, jätkab keha soojuse genereerimist – kaasneb värisemine, kananahk, veresoonte kitsenemine –, et kehatemperatuuri jätkuvalt tõsta ja haigusetekitajate vastu võidelda. Kuna väheneb sooja vere juurdevool nahas, siis kutsuvad ärritunud närvilõpmed esile külmatunde.

Kui organismis hakkab kõik normaliseeruma ja palavik taanduma, saab ka keha lõpuks tegelikust temperatuurist aru. Pürogeenid hakkavad kaduma ning hüpotalamus ei saa enam signaale, et peab keha üles soojendama. Seega järsku lõpetab keha need protsessid. Palavik möödub ning hakkame jälle higistama, et keha tavapäraselt jahutada.