Ligi neljandikku elanikkonnast mõjutav haigus vajab varasemat diagnoosi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Reumaatilised haigused on mitmekesine haiguste rühm, mis tavaliselt mõjutab liigeseid, kuid võivad mõjutada ka organeid.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Eestis põeb ligikaudu 250 000 inimest reumaatilist haigust. Euroopas elab kokku 120 miljonit inimest reumaatilise või luu- ja lihaskonna haigusega. Tänase ülemaailmne artriidi päeva fookuses on reumaatiliste haiguste varajasem diagnoosimine

Reumaatilised haigused on füüsilise puude üks peamistest põhjusest, mis põhjustab ühiskondlike ja majanduslike kulutusi, seal hulgas tööviljakuse vähenemist töökohal. Üksnes Euroopa Liidus võiks iga päev töötada lisaks üks miljon inimest, kui varajane avastamine oleks tõhusam.

Reumaatilised haigused ei mõjuta ainult neid põdevaid inimesi, vaid ka perekonnaliikmeid, kes kannatavad emotsionaalsete ja sotsiaalsete kulude tõttu märkimisväärse koormuse all, et tagada sugulastele vajalik hooldus ja ravi. Reumaatiliste haiguste kulu Eesti majandusele oli 2010. aastal 27,2 miljonit eurot. «Täna, ülemaailmsel artriidi päeval, kutsume üles võimaldama reumaatiliste haigustega inimestele kõrgemat teadlikkust ja varajast suunamist spetsialisti juurde,» ütles Eesti Reumaliidu juhatuse liige Ingrid Põldema. 

Varasem diagnoos päästab elukvaliteedi

Hilinenud diagnoosimine võib mõjutada patsiendi füüsilist võimekust ja mõjutada tõsiselt nende elukvaliteeti. Rasketel juhtudel võivad reumaatilised haigused põhjustada raskeid puudeid, mis mõjutab mitte ainult elukvaliteeti, vaid ka oodatavat eluiga. 90 protsendil reumaatilise haigustega inimestel põhjustab väsimus töövõime vähenemist. Erinevaid reumaatilisi haigusi on üle 200 ja need võivad alata igas vanuses nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Reumaatiliste haiguste varajane diagnoosimine ja ravi on oluline, sest on tõestatud, et see aitab vähendada valu ja aeglustada või isegi ennetada haiguse progresseerumist. Hoolimata sellest on reumaatilised haigused sageli diagnoositud viivitusega või üldsegi mitte, mistõttu on tervishoiutöötajate ja laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmine probleemi lahendamiseks vajalik.

Haigestumisel on patsiendi esmaseks kontaktiks Eesti tervishoiusüsteemis enamasti tema perearst. Perearsti teadlikkus liigesepõletikest võimaldab tal varakult suunata reumatoloogi vastuvõtule autoimmuunse liigesepõletikuga patsiendid ning jätta esmatasandile patsiendid, kelle korrektne diagnoosimine ja edukas ravi on võimalik ka perearstipraksises. Suutmatus õigeaegselt ära tunda autoimmuunse liigesepõletiku algamist võib oluliselt kahjustada patsiendi hilisemaid ravitulemusi.

Eritahulised haigused

Reumaatilised ning luu- ja lihaskonna haigused on mitmekesine haiguste rühm, mis tavaliselt mõjutavad liigeseid, kuid võivad mõjutada ka organeid. Grupis on rohkem kui 200 erinevat haigust, mis mõjutavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Tavaliselt on need põhjustatud immuunsüsteemi liigsest aktiivsusest, põletikust, nakkustest või liigeste, lihaste ja luude järkjärgulisest halvenemisest. Paljud neist haigustest on pikaajalised ja progresseeruvad aja jooksul. Need on tavaliselt valulikud ja piiravad funktsioone. Rasketel juhtudel võivad reumaatilised haigused põhjustada märkimisväärset puuet, millel on suur mõju nii elukvaliteedile kui ka eeldatavale elueale.

Eesti Reumaliit kutsub täna kõiki inimesi tähistama Ülemaailmset Artriidi päeva, et suurendada teadlikust reumaatilistest ning luu- ja lihaskonna haigustest. EULARi (Euroopa Reumavastane Liiga) kampaania «Don’t Delay, Connect Today» eesmärgiks on parandada varasemat diagnoosimist ja tagada õigeaegne juurdepääs ravile, et aidata 120 miljoni eurooplase elu, kes elavad igapäevaselt reumaatilise haigusega.

Populaarne

Tagasi üles