Mardna haigekassa hankest: kui kõik oleks korras, poleks ju nii palju vaidlusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Spordiarst Mihkel Mardna.

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Haigekassa erameditsiini teenusepakkujate hankes on rohkem tähelepanu pööratud hinnale kui kvaliteedile, sõnas kliiniku Ortopeedia Arstid ortopeed Mihkel Mardna tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Hiljutise skandaali, kus haigekassa jättis hanke järel rahastuseta mitmed tuntud erameditsiini kliinikud, võttis Mardna lihtsalt kokku. «Kui kõik oleks korras, ei oleks ju nii tõsiseid vaidlusi – praegu on riigihanke kaudu saanud Haigekassa partneriteks asutused, kes alles otsivad mööda linna kohti, kus teenust pakkuda ning arste, keda palgata. Paberil on kõik justkui korras, aga sisu ei ole,» sõnas Mardna. «Ravikvaliteedile on selles hankes vähem tähelepanu pööratud kui hinnale. Kui hankel saadab edu pakkumist, mis on senisest hinnast 15 protsenti odavam, küsin, kust see vahe tuleb – kas kasutatakse vanu masinaid, ühekordsed materjale mitu korda või hoitakse kokku spetsialistide pealt,» lisas Mardna.

Poolteist aastat tagasi Kihnu aukodanikuks valitud Mardna satub viimasel ajal saarele küll harvemini, kuid lubas õige pea oma patsiendid üle vaadata. «Kihnu on nii eraldatud paik, kust pääs eriarsti juurde on keeruline. Minu jaoks on saarel käimine hingele rahuldust pakkuv tegevus, mis muudab ka kohaliku kogukonna elu paremaks,» sõnas Mardna, lisades, et laias laastus on ortopeedi seisukohast inimeste mured linnas ja maal sarnased. «Vähem on räägitud sellest, et üldtervise ja ka liigesehaiguste puhul on oluline sotsiaalne aktiivsus, kuid mitte sotsiaalmeedia kaudu – koos olemine ja koos sportimine paneb aluse tugevale tervisele,» sõnas Mardna.

Meditsiinis võlupille ei ole, kuid D-vitamiini Mardna soovitab võtta. «Samuti võib tarvitada glükosamiini, mis ei ole küll toimelt kõige tõhusam, kuid kui ravim või toidulisand ei kahjusta, aga annab kasvõi platseeboefekti, on ka see positiivne,» sõnas ta. Kogu vajalikku terviseinfot – mida võtta ja kuidas ennast ise aidata – arst ühe visiidi jooksul anda ei jõua. Nii pakutakse võimlemisharjutuste kui ka operatsioonide kirjeldamiseks lisaks palju videomaterjale. «Patsiendil ei jää visiidi ajal kuuldu ka meelde, seetõttu soovitame trükiseid kaasa võtta,» sõnas Mardna.

Kui ortopeedi töö on tehtud, suundub patsient edasi füsioterapeudi juurde. «Füsioteraapia sisaldab palju eri tehnikaid ja ravimeetodeid, seetõttu on vaja teada, millist neist täpselt vaja läheb,» rääkis Mardna. Õige spetsialisti leidmiseks tuleks osata oma probleemi kirjeldada ja võimalusel võtta kaasa ka haigusloo väljavõte ning ideaalis ka röntgenpilt.

Igapäevaselt puutuvad ortopeedid kokku inimestega, kes on esimest korda või taas üle pika aja sportima hakanud. «Saame aru soovist kaalu langetada ja paremat füüsilist vormi püüda, kuid samas tuletaksin meelde kuulsa Soome jooksja Lasse Vireni sõnu: kui te olete varem sörkinud, aga nüüd otsustate joosta, pidage nõu arstiga ja uurige, kas tema on teie tervise suhtes sama optimistlik, kui te ise,» sõnas Mardna, rõhutades, et kindlasti võiks vähemalt perearstiga rääkida, ega ole haigusi või kõrvalhaigusi, millele sport üldse ei sobi. Kui tervisesportlane on juba teatud tasemeni jõudnud, peaks käima ka spordiarsti juures.

Populaarne

Tagasi üles