Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hoia ennast: vähemalt iga neljanda rinnavähijuhu põhjustab ülekaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rinnavähk tuleks avastada võimalikult varakult.
Rinnavähk tuleks avastada võimalikult varakult. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti Vähiliit paneb südamele, et Eestis aina sagenevat rinnavähki aitab ennetada tervislik elustiil, vara saadakse haigusele jälile aga põhjaliku enesekontrolli ja sõeluuringul käimisega.

Täna toimub juba 11. aastat EUROPA DONNA (Euroopa rinnavähi ühendus) algatatud üleeuroopaline Rinna Tervise Päev, mil soovitakse tütarlastele ja naistele meelde tuletada tervislike eluviiside tähtsust rinnavähi ennetamise seisukohast ning rinnavähi varajase avastamise võimalusi.

Sellel aastal on Rinna Tervise Päeva motoks: «Tervislik eluviis on eeldus rindade heale tervisele». Ole füüsiliselt aktiivne, säilita normaalset kehakaalu ja toitu tervislikult  - see on võimalus oluliselt vähendada rinnavähi tekke riski.

Eesti Vähiliidu andmeil on 25-33 protsenti rinnavähi juhtudest põhjustatud liigsest kehakaalust (kehamassiindeks 30 ja kõrgem) ja mitteaktiivsest eluviisist. Väga oluline on täiskasvanueas säilitada kehamassiindeksit (KMI) vahemikus 18,5 – 24,9. Samuti tõstab juba üks alkohoolne jook päevas rinnavähki haigestumise riski viis protsenti. 

Lisaks on leitud selge seos hormoonasendusravi kasutamise ja rinnavähi tekke vahel. Tuginedes piisavale hulgale uuringutele on rahvusvaheline vähiuurimise keskus (IARC) seisukohal, et pikaajaline hormoonasendusravi kasutamine põhjustab rinnavähki. 

Kombineeritud östrogeen/progesteroon suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist seostatakse rinnavähi tekkeriski suurenemisega eelkõige noorte naiste seas. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel on 15-25 protsenti  kõrgem risk haigestuda rinnavähki kui naistel, kes pole neid kunagi kasutanud. 

Rinnavähi risk väheneb esmasrasedusega nooremas eas (alla 30 eluaasta), sünnituste arvu tõustes ja pikemaajalisema rinnaga toitmise tulemusel. 

Eestis diagnoositakse aastas vähiregistri andmetel üle 750 uue rinnavähijuhu, viimastel aastatel on uute juhtude arv tõusnud umbes kümnendiku võrra. See tähendab, et 100 000 elaniku kohta avastatakse 107,29 juhtu. Väga oluline on see, et naised hooliksid ka ise oma tervisest – külastaksid regulaarselt günekoloogi, perearsti ja teostaksid rindade enesevaatlust üks kord kuus.

Uuringud Euroopas näitavad, et 50-69-aastastel naistel, kes osalevad mammograafia sõeluuringutes, väheneb rinnavähki suremuse risk umbes 35 protsenti. EL-i 28 liikmesriigis tekib rinnavähk ühel naisel kaheksast enne 85. eluaastat. Rinnavähi sõeluuringu eesmärgiks on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti.

Sel aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968. Oluline on, et ka ennast terveks pidavad naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

Rindade enesevaatluseks saab abivahendina salvestada iPhone ja Androidi nutitelefonidesse eestikeelse põhjalike juhenditegaenesevaatluse tasuta rakenduse.

Tagasi üles