Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Südamesiirdamise läbinud naine hakkas järjepidevalt tundma niiskete sokkide lõhna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Sheron Williamson (50) sai endale siiratud südame väidetavalt hukkunud sõdurilt ning arvab, et just seetõttu tekkis tal operatsiooni järel seninägematu õlleisu ning pidev aisting niiskete sokkide lõhnast.

Williamsoni teismeline tütar oli korra juba haiglas näinud, kuidas ema süda seiskus ning arstid ta elule tagasi aitasid, vahendab Daily Mail. Küll aga pidid meedikud nentima, et kui naisele südame siirdamiseks elundidoonorit ei leita, ei pruugi tema elu kesta üle paari nädala. See võimalus tuli aga vaevu neli päeva hiljem ning väidetavalt oli doonoriks sõdur, kes hukkus Iraagi sõjas saadud vigastustesse.

Williamson meenutas aega enne haiglasse sattumist. Ta käis tavalisel, umbes 16-kilomeetrisel jooksuringil, kuid hakkas pärast seda end ebatavaliselt halvasti tundma. «Auto juurde tagasi kõndides tundsin end halvasti – jalad värisesid, hakkasin oksendama. Suutsin kohe minna Queen Elizabethi haiglasse, kus ma olin varemgi uuringutel olnud, kuid kõik kinnitasid mulle, et olen terve ja heas vormis. Sel hommikul oli aga teisiti – peagi teatati mulle, et mul on heal juhul 12 päeva elada,» rääkis ta. Naisel diagnoositi hiidrakuline müokardiit – haruldane haigus, mille puhul süda muutub põletikuliseks.

Naine sai vajalikud ravimid ning läbis kaks kirurgilist protseduuri, mis pidanuks parandama tema südame rütmi. Äkitselt tekkis naisel aga suur verejooks. «Istusin voodil ja sõin maisihelbeid, kui tundsin rinnus midagi niisket. Arvasin kõigepealt, et olen endale piima peale ajanud, kuid kui alla vaatasin, oli seal veri. Seda oli nii palju, et see valgus põrandale ja jooksis ukseni välja,» meenutas ta.

Williamson kirjeldas, et kui ta toona teadvuse kaotas, nägi ta seletamatut valgust, millest on tihtipeale räägitud. Kui ta järgmisel korral üles ärkas, rääkis tema tütar, et oli juba näinud ema minemas. Alla hakkas andma ka naise maks, mistõttu otsustasid arstid, et naine vajab organisiirdamist. Organidoonor leitigi 19. märtsil 2011 ning naine sai operatsioonile. Doonori kohta ei öeldud talle esialgu muud, kui et ta oli 38-aastane kahe lapse isa. Naise sõnul liikus haiglas kuulujutt, et südame sai ta Iraagi sõjas hukkunud sõdurilt, kelle surnukeha sellesse haiglasse toimetati.

Williamson meenutab täna, et kui ta südamesiirdamise operatsiooni järel üles ärkas, hakkas ta kogema veidraid sümptomeid, mida usub olevat «võõrast südamest», mis nüüd tema rinnas tuksub. «Kui ärkasin, olid igal pool mu küljes juhtmed – kuid ainuke lõhn, mida ma tundsin, oli villaste märgade sokkide oma. Ma karjusin, et tahan õlut ja see oli mu ainuke soov. Kui pereliige seda mulle viimakse tõi, sülitasin selle lihtsalt välja. Võibolla oli see sellest, et kandsin rinnus võõra sõduri südant, kes seda ihaldas – kes teab,» arvas naine. Ta väitis, et niiskete sokkide lõhnaaistingut tundis ta järjepidevalt terve aasta, kuid nüüdseks, aastaid hiljem, on see hääbunud.

Organidoonor päästis aga naise elu ning jättis tema tütrele ema alles. Praegu õpib tütar ülikoolis medõeks ning Williamson on tänulik, et saab näha tütart kasvamas.

Tagasi üles