Üllatav sümptom, mida peetakse Alzheimeri tõve esimeseks märgiks

Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Halvenenud orienteerumisvõime võib osutuda suuremaks probleemiks, kui seni arvata oskasid, sest seda seostatakse Alzheimeri tõve avaldumisega.

Võimetus meenutada äsja tuldud teed ning raskused asukohas orienteerumisel võivad olla Alzheimeri tõve varasemaid sümptomeid, selgus Washingtoni St Louis Ülikooli uuringust. Selles osales kolm kontrollgruppi – terved inimesed, varases Alzheimeri tõve staadiumis inimesed ning need, kel pole veel sümptomeid avaldunud, kuid kel on juba avastatud Alzheimerile iseloomulik teatud biomarkeri madalam tase. Kõigi kolme rühma navigeerimisoskusi analüüsiti virtuaalselt arvutiga. Nagu teadlased juba arvasidki, said Alzheimeri tõve põdejad selles madalama tulemuse kui terved inimesed.

Küll aga oli tulemus kehvavõitu ka neil inimestel, kellele on sisuliselt pandud haiguse eeldiagnoos. Sellest võib järeldada, et raskused orienteerumisel ja navigeerimisel, kasvõi kaardi lugemisel võivad olla sümptomiks, mis avaldub juba aastaid või isegi aastakümneid enne seda, kui patsient päriselt diagnoosi saab.

«Ruumilisi orienteerumisoskusi, eriti võimet moodustada ümbritseva keskkonna järgi oma peas justkui mõttelist kaarti, seostatakse ajuosaga, mille nimi on hipokampus. Selles struktuuris näivad toimuvat muutused enne seda, kui inimesel diagnoositakse Alzheimer,» tõdes uuringu autor Denise Head.

Teadlaste hinnangul on vaja veel teha uurimustööd, et täie kindlusega pidada orienteerumisraskusi Alzheimeri tõve varaseks märgiks. Nii kaua, kuni aga suudad kenasti GPSi või kaardi järgi liikuda ja saad aru, kuidas ja mis suunas teekonnal edasi minema pead, ei tohiks muretseda. Säärastele muutustele oma oskustes tuleks aga eriti tähelepanu pöörata alates 50. eluaastatest.