Nahal nagu sibaksid sipelgad või torgiks nõeltega? Saa teada, mis seda tekitab

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kui jalgadesse suunduvale närvile avaldub liiga palju survet, võivad tulemuseks olla väga ebameeldivad tundmused.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kui oled tundnud, et nahal toimuks nagu tegevus – justkui putukad sibliksid selle all või peal -, või kui see on kohati tuim või sügeleb põhjuseta, võid kogeda paresteesiat. Mis seda põhjustab?

Peaaegu igaüks on kogenud paresteesiat. Kõige sagedasem paresteesia väljendus on käte ja jalgade nö «ära suremine», mil jäsemetes hakkaks torkima justkui nõeltega, vahendab HealthLine. Tunne kaasneb tavaliselt kogemata närvile liigse surve avaldamise tagajärjel. Tundmus on tavaliselt ajutine, möödudes pärast asendi muutmist. Kui paresteesia on püsiva iseloomuga, võib sel olla tõsisem põhjus ning tuleks pöörduda arsti poole.

Paresteesia sümptomitena võivad veel kaasneda põletus – ja külmatunne ning nõrkus. Krooniline paresteesiaga võib kaasneda suisa nii äge valu nagu keegi pussitaks noaga. Kui paresteesia on võimust võtnud jalgades, võib olla raske käia. Kätes ilmnev paresteesia muudab ka nende kasutamise keeruliseks.

Kroonilise paresteesia põhjuseks võib olla närvikahjustus, mis võib lõpuks viia püsiva tuimuse või halvatuseni.

Radikulopaatia on seisund, mil närvijuured on kokku surutud, põletikus või ärritatud. Algseks põhjuseks võib olla selgroo disk, mis surub närvile. Samuti võib olla selgroost väljuv elundkonda suunduv närvikanal kitsenenud. Häirivaks faktoriks võib osutuda igasugune mass, mis närvile survet avaldab. Nimme-ristluuradikulopaatia võib põhjustada paresteesiat ning nõrkust jalas või jalgades.

Kõrge veresuhkru taseme tagajärjel tekkinud püsivat närvikahjustust nimetatakse neuropaatiaks. Samuti võivad olla selle põhjuseks trauma või korduvliigutused, autoimmuunhaigused, neeruhaigused, insult, kasvajad, vähene B-vitamiini kompleksi hulk veres, teatud ravimite kasutamine ja kokkupuude toksiinidega.

Ajutist paresteesiat võivad inimesed kogeda igas eas, aga kroonilise paresteesia tekkerisk tõuseb vanusega.

Tagasi üles