Uuring leidis, millise riigi elanikud naudivad tulevikus pikimat eluiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Praegu on Hispaania oodatav eluiga 82,83 aastat.

FOTO: Diego Cervo / PantherMedia / Diego Cervo

Eluea kasvu ennustatakse järgnevatel kümnenditel igal pool üle maailma. Küll aga selgub uuringust, et pikka aega maailma kõrgeima eluea tiitlit hoidnud Jaapan peab esikoha Hispaaniale loovutama. 

Vaadates surmapõhjuseid, terviseriske ja tervishoiukorraldust, prognoosib uuring, et 2040. aastaks on kõrgeim oodatav eluiga Hispaanias. Eestis kasvab näitaja 80-82,5 eluaastani, selgub teadusajakirjas Lancet avaldatud prognoosis. 

Teadlased analüüsisid 2016. aastal avaldatud globaalset surmapõhjuste ja haigusstatistika uuringut ning määrasid hinnangulised keskmised eluead 2040. aastaks. Kõige kõrgem on analüüsi järgi eluiga Hispaanias, kus see kasvab 85,8 aastani, teisel kohal on Jaapan 85,7 aastaga, kolmandal Singapur 85,4 ja neljandal Šveits 85,2 eluaastaga. Eesti oodatav eluiga on uuringu järgi 80-82,5 eluaastat, mis on 3–4 aastat rohkem kui 2016. aastal. Viimati määrati Eesti naiste ja meeste keskmiseks oodatavaks elueaks sünnihetkel 78,23 aastat. 

Maailma elanike tervise tulevik ei ole aga uuringu autorite sõnul täielikult ettemääratav. Kas eluiga kasvab jõudsalt või hoopis pidurdub, sõltub uuringu autor Kyle Foremani sõnul sellest, kui hästi suudavad  tervishoiusüsteemid peamiste terviseriskidega tegeleda.

Viimase uuringu tulemused kinnitavad ka eelneval kuul avaldatud teadustööd, mis leidis, et Vahemere maade dieet võib inimeste elu pikendada. Lisaks elustiilile on Hispaania tervishoiusüsteem hinnatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt maailmas paremuselt seitsmendaks.  

Uuringus võeti arvesse diabeedi, HIVi ja AIDSi ning vähkkasvajate esinemist, samuti riskifaktoreid, näiteks suitsetamist ja toitumist. Kõige rohkem põhjustasid enneaegset surma kõrge vererõhk, kehamassiindeks, veresuhkur, tubaka ja alkoholi tarvitamine.  Ida-Euroopas on suurimateks ohuteguriteks kõrge vererõhk, suitsetamine ja alkoholitarvitamine. Peamiste surmapõhjuste hulgas olid südame isheemiatõbi, insult, kopsu- ja käärsoolevähk. 

Tagasi üles