Südamearst Viigimaa: kui poisid alles harjuvad suurte koormustega, peaks sõjaväes olema tõhusam tervisekontroll

Südamearst Margus Viigimaa tõdeb, et sõjaväes harjumatult suurte koormustega harjudes võivad välja lüüa seni teadmata tervisehädad. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Sel nädalal suri jõusaalis treenimise järel ajateenija. Südamearst Margus Viigimaa märgib juhtumi valguses, et sõdurite tervist tuleks hoolikamalt jälgida.

Noormehele sai saatuslikuks aordi arenguanomaalia, mille tuvastamine enne kriisiolukorda on äärmiselt raske. Doktor Margus Viigimaa ütleb aga, et ajateenistuses kuluks igal juhul vähemalt esimesel kuul ära pidev tervisenäitude kontroll, et hoida silm peal, kuidas organism uute koormustega harjub.

Infarktihaige asemel viis kiirabi haiglasse ajateenija

24aastasel Marlonil hakkas esmaspäeva õhtul pärast jõusaalis käimist halb, ta kurtis hingamisraskuste üle ja ta viidi haiglasse. Noormees sai doktor Viigimaa sõnutsi Põhja-Eesti regionaalhaiglas kõige paremat ja kiiremat arstiabi, kuid tema elu ei olnud paraku võimalik päästa.

«Meie haigla reanimobiil oli Rakveres toomas üht infarktihaiget, kes tuli pärast teise kiirabiga haiglasse. Kuna noormehe seisund oli veel raskem kui ägedal infarktihaigel, ta pandi kohe reanimobiili peale ja tuli meie haiglasse, kus teda opereeriti koheselt,» räägib Viigimaa.

Aordi rebenemine võib olla füüsilise ülepinge tagajärg, mil veri läheb suure rõhuga aordikihtide vahele ja kui see täielikult rebeneb, tekib suur verejooks. Viigimaa ütleb, et noore inimese puhul on aordi anomaaliat üles leida väga keeruline. «Südamehaigusega on nii, et kuulatlusel tekivad seal kahinad või inimene ei jõua midagi teha ja hakkab kergesti hingeldama. Midagi sealt tuleb ikkagi välja või tekivad südame rütmihäired, mida me uurime ja saame enne jaole. Põhjus ei olnud südames seekord, miks tekkis surm. Aordiga on tunduvalt keerulisem.»

Aordi anomaalia ei tekita inimestel mingeid südamekaebusi. «Jõuab kõike teha ja kõik on hästi, aga lihtsalt veresoones on see häda.» Kui see endast üldse enne rebenemist märku annab, siis mõnikord kõhuvalude näol.

Suurte koormustega võivad tervisehädad välja lüüa

Ehkki antud juhul oli juhtumit raske ennetada, võiks Viigimaa sõnutsi igal juhul kuuluda ajateenistuse juurde tervisekontroll nagu noorsportlastel.

«Mu oma poeg käis sõjaväes – tean, et need on ikka väga suured koormused, mida nad seal teevad. Minu ettepanek on, et seal võiks olla tervisekontroll tõhusam. Vähemalt esimese kuu jooksul, kui neil algab ajateenistus. Peaks kontrollima regulaarselt, kuidas nad adapteeruvad suuremate koormustega, mida igapäevaelus poistel ei ole. Seal löövad välja tervisehädad, mida enne ei olnud teada. Esimesed nädalad on ikka väga rasked,» rääkis Viigimaa. «Samas kui vaatan, kui palju poeg sõjaväes arenes füüsiliselt – käisime temaga kahekesi jõusaalis, kus püüdsin konkurentsi pakkuda –, tagasi tulles oli ta minust ikka hoopis vintskem. Noorele mehele on see tegelikult väga oluline periood arengus ja pigem ei tohiks neid kergekäeliselt ajateenistusest vabastada.»

Hüpertoonia puhul peaks koormust reguleerima

Viigimaa tõdeb, et noortel on tervis läinud üldiselt kehvemaks. Üksikute südame vahelöökide pärast ei peaks arsti sõnul sõjaväekohustusest vabastama. Pigem näitab see, et inimene on vähe treenitud ja kui ta hakkab rohkem treenima, kaovad need iseenesest.

Viigimaa juurde on suunatud sõjaväekomisjoni poolt palju hüpertooniaga noorsande. «Osadel läheb vererõhk tohutult kõrgele, kui nad hakkavad mingit koormust tegema. Samas jällegi, kui neid ravida, sageli saame ka vererõhud korda. Nad on aga igal juhul riskigrupp.» Viigimaa räägib, et üliraskel kehalisel koormusel võib vererõhk minna ka 250-300 peale ja see seab ka noored veresooned ohtu – näiteks võib ajus veresoon rebeneda. «Hüpertooniaga patsiendid, isegi kui nad lähevad sõjaväkke, nõuavad erikohtlemist ja nad ei tohiks ülemääraseid koormusi teha. Natukene peaks koormustaluvuse alusel grupeerima inimesi. Oleks hea, kui neile kohaldataks regulaarne tervisekontroll.»

Kui koormustaluvus järgmisel päeval kehv, on eelmisel üle pingutatud

Südame tervise kõige lihtsam näitaja on pulsi taastumine. Kui ajateenijad läbivad kümneid kilomeetreid lahinguvarustuses, ööbivad talvetingimustes, telkides, ning pärast retke ja koormuse katkestamist on ikkagi pulss kiire ega taastu, on see Viigimaa sõnul väga alarmeeriv. «See näitab, et organism on koormust saanud üle. Kui õhtul vererõhk ka taastub, aga koormustaluvus on järgmisel päeval väga kehv, hommikul taas liikuma hakates läheb pulss kiiresti üles, tavapäratult kiireks, võivad kaasneda ka rütmihäired ja süda ei tööta ühtlaselt – see näitab, et eelmisel päeval on koormus olnud liiga suur. Seda peaks tõesti arvestama.» Spordimeedikutel on välja töötatud ületreeningu kriteeriumid, mida peaks rakendama ka ajeteenistuses.

Viigimaa arvates võiks sõjaväeteenistuse alguses pärast koormavat päeva panna noormehele peale ööpäevaks vererõhu aparaadi. Teiseks võiks läbi viia ka ööpäevase rütmimonitooringu – veidi koormust andes oleks selge, kui palju teeb süda vahelööke ning kas füüsilise aktiivsusega ilmneb rütmihäire.

Pulsipäevikut võiks pidada nagu trennipäevikut, kuhu märkida pulss üles enne retke, selle järgselt ja järgneval päeval. «Pulsi järgi koormuse doseerimist peaksid noored inimesed kindlasti õppima. Tänapäeval on paljudel mobiilidel juba pulsi määramise seadmed, aga kõige lihtsam on ikkagi õppida randmelt pulssi lugema. Kui randmelt ei tunne, siis kaela unearterilt saab väga hästi pulsi kätte. 15 sekundi jooksul südamelöögid ära lugeda, neljaga korrutada. Või siis poole minuti jooksul ja korrutada kahega. See on vajalik oskus terveks eluks,» lausub Viigimaa.