/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/18/11507159t1h141a.jpg)
Geenivaramu usub, et aasta lõpuks tuleb ettenähtud 100 000 uut geenidoonorit küll kokku, kuid murelikuks teeb meesoost doonorite nappus.
Meeste nappus geeniprojektis võib lõpptulemuse liiga naistekeskseks kallutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata statistikat oktoobri keskpaiga seisuga, siis 73 0000 inimest on avaldanud soovi geenidoonorks saada, reaalse vereproovi selleks on andnud 59 000, vahendasid raadiouudised. Populaarseim on see olnud 25-30-aastaste naiste seas, rohkem kui pooled sooviavaldused on pärit Harjumaalt. Vanimate geenidoonorite vanus jääb vahemikku 90-95 eluaastat. Piirkondade lõikes on naised ligi kaks korda aktiivsemad vereproovi andjad kui mehed.
Geenivaramu teabejuht Annely Allik kinnitas, et nende hinnangul võiks 100 000 geeniproovi olemas olla juba jõuludeks. «Meil tõesti praegusel hetkel laekub laborisse iga nädal umbes 4000 proovi, see tempo on täiesti piisav selleks, et aasta lõpuks 100 000 ka vereproovidena oleks koos,» sõnas ta.
Mõned murekohad geeniprojektis siiski on. Esiteks meeste väiksem aktiivsus võib lõppkokkuvõttes kallutada geeniandmete põhjal tehtavad järeldused liialt naistekeskseks. Teiseks, kuigi huvi Harju- ja Tartumaal näib suur olevat, siis teistes maakondades on projektist osavõtjaid tunduvalt vähem. Näiteks Hiiumaa elanikud moodustavad praeguste andmete põhjal alla ühe protsendi kõikidest sooviavaldajatest.
- Millist infot geenikaart annab? Loe siit: Geenidoonorlus pakkus eesti naisele hingerahu ja indu tervise eest hoolitseda
Mäletatavasti otsustas valitsus möödunud aasta lõpul hoogu anda personaalmeditsiini arendamisele Eestis ja eraldas selleks aastaks kõnealusele geeniprojektile viis miljonit eurot. Alliku sõnul ei juhtu midagi, kui seatud eesmärke ei suudeta täita. «Riik on valmis maksma kuni 100 000 inimese geenianalüüsi eest. Kui neid inimesi tuleb 100 002, siis me kindlasti täpselt 100 000 pealt ei ütle, et teie nüüd rohkem ei saa. Võtame kindlasti vastu kõik need vered ja lihtsalt genotüpiseerimise analüüsid tehakse selle aasta raames tõesti ainult 100 000-le,» kirjeldas ta.
Projekti eesmärk on koguda aasta lõpuks 100 000 uut geenidoonorit, et nendelt kogutud geeniproovide põhjal koostada individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks terviseinfosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.