Rohkem kui lihtsalt sinine esmaspäev: 11 märki, et vajad depressiooniravi

Pidev lootusetus, raskused kohustustega toime tulla ning pessimism tuleviku osas võivad haigusest märku anda. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Depressioon vajab ravi, kuid haiguse diagnoosimimine pole alati kerge. Spetsialisti abi vajavad need, kel on sümptomid esinenud pikema aja jooksul ning segavad tavapärast elu. 

Peaaegu kõik depressiooni sümptomid esinevad mingil ajahetkel kõigil inimestel eraldiseisvana, rääkis Baltomore´i Johns Hopkinsi ülikooli psühhiaater Jennifer Payne portaalile Ghana Web. Tema sõnul vajab arsti nõu inimene, kel on esinenud vähemalt neli sümptomit iga päev kahe nädala jooksul ning see on seganud tavapärast elu toimimist.

1. Rohkem kui halb tuju

Normaalne on vahetevahel tujulangusi kogeda. Midagi muud on aga lootusetusetunne ja lohutamatu kurbus, mis takistab oma päevatoimetusi tegemast. See on peamine kliinilise depressiooni näitaja, kuid ka selle tunnuse olemasolul võib depressioonis inimesel olla keeruline aru saada, kas ta on tõesti haige.

2. Sööd rohkem või vähem kui tavaliselt

Depressioon muudab inimese eemalolevaks ja endassetõmbunuks ning see võib väljenduda isu kadumisena. Kui aju on hõivatud negatiivsete mõtetega, võid unustada söömise või kaotada huvi toidu valmistamise vastu. Samal ajal võib vaimse tervise mure tekitada vastupidist toimet ja teha inimest näljaseks ning panna üle sööma. Tunnete kokteil, mis kipub depressiooniga kaasas käivat: kurbus, pessimism tuleviku osas ja madal enesehinnang, võivad viia katseteni emotsioone toiduga maha suruda.

3. Magad liiga vähe või liiga palju

Mõned inimesed magavad depressiooniga rohkem kui tavaliselt: eemalolev suhtumine ja energiapuudus muudab kogu aeg väsinuks. Magamine on samuti viis, kuidas oma kurbuse eest põgeneda.

Teine võimalus on jällegi rahutus, paigalpüsimatus ning unehäired või unetus. Sel puhul on inimene liialt takerdunud kinnisideedesse ja mõtisklustesse, et rahuneda ja seitsmeks või kaheksaks tunniks magama jääda.

4. Väiksed asjad ajavad sind endast välja

See on tunnus, mida vähesed märkavad. Depressioon võib panna inimese kergemini ärrituma. Võid tunda ennast pahura ja tusasena ning väikesed asjad, mis tavaliselt sind pole häirinud, võivad panna nähvama sõpradele või kolleegidele.

5. Suutmatus keskenduda

Unustad tähtaegu tööl või lastele järele minna. Tunned, et sinu mõistus sarnaneb uduse fookustamata pildiga ning see segadus on kandunud üle ka reaalses elus tehtavatele otsustele. Depressioonis aju on hõivatud kurbuse ja tühjuse tunnetega, mis võib panna tundma, nagu oleksid udu sees. See võib mõjutada nii tööd, mälu kui otsustusvõimet. 

6. Sa ei tunne rõõmu asjadest, mida kunagi nautisid

Kunagi käisid peale tööd kolleegidega väljas, kuid viimastel nädalatel oled selle vahele jätnud. Varem ootasid alati oma õhtust sörkjooksu, kuid enam ei tekita see huvi. Kui inimene ei tegele enam asjadega, mida kunagi nautis, sest need ei paku rõõmu, on üks depressiooni märk. Inimene, kes kogeb lihtsalt tujulangust, võib vahele jätta mõned korrad ning naasta siis rõõmupakkuva tegevuse juurde. Depressioon muudab aga hobide suhtes apaatseks ja paneb eemalduma varem meeldinud tegevustest. See tekitab nõiaringi, kus depressioon röövib rõõmu kogemustest ning inimene lõpetab tegevused, mis tema tuju võivad tõsta.

7. Tunned end väärtusetuna

Kui ennast pidevalt materdad, väärtusetu ja tähtsusetuna tunned, on midagi lahti. Korduvad mõtted, suunas «ma pole piisavalt hea» või «ma ei ole tähtis», on ohtlikud, sest võivad õhutada ennasthävitavat käitumist. Sel viisil mõtlemine ning püüd tõestada endas halba muudab inimese veelgi depressiivsemaks. Äärmuslik süütunne asjade eest, mis ei ole ainult sinu vastutada, näiteks lahkuminek või töö kaotus, annab hoobi enesekindlusele ning võib hoiatada depressiooni eest.  

8. Mõtled pidevalt surmast

Pidevad mõtted elu lõpetamisest, juurdlemine, kuidas pere ja sõbrad ennast tunneksid, kui seda teeksid, erinevate viiside kaalumine, kuidas oma elu lõpetada ning üldiselt pidevalt surmale mõtlemine, on kõik tugevad märgid, et tuleks otsida professionaalset abi. Sellised mõtted kujutavad endast nii otsest ohtu, et juhul kui koged neid iga päev vähemalt kahe nädala jooksul, tuleks abi otsida ka siis, kui muid depressiooni sümptomeid ei esine.

9. Oled paanitsev ja ärevil

Pidev hirmutunne viitab enamasti ärevushäirele, kuid võib olla ka depressiooni märk. Ärevushäire sümptomid langevad sageli kokku depressiooni omadega ning ka depressioonis inimestel võib esineda paanikahooge. Ärevus ei ole tavaline kartus, mida enamik tunneb, kui teeb midagi väljakutsuvat. See on pidev paanikatunne ja kinnisideed, mis ilmnevad sageli füüsiliste sümptomitena, näiteks kiirenenud südame löögisageduse, hingeldamise või uneprobleemidena.

10. Energiatase on allapoole nulli

Depressioonist tingitud letargia võib olla vaid selle tulemus, et sa ei söö piisavalt ja magad liiga palju. Kuid energiapuudus võib tulla ka kurbuse ja lootusetuse pilvest, mis pidevalt pea kohal hõljub. Kroonilise emotsionaalse valuga tegelemine imeb inimesest energia välja ja teeb liiga väsinuks, et oma igapäevaste tegevustega hakkama saada, pere- ja töökohustustest rääkimata. Tunned, et kõik käib sulle üle jõu ning isegi voodist välja astumine tundub kurnavana. Kui tunned, et pidev väsimus segab elu, tuleks arsti abi otsida.

11. Koged seletamatuid valusid

Leevendamata emotsionaalne valu võib kehas ka füüsilisi vaevusi, näiteks peavalu, kõhuprobleeme, kaela- ja seljavalu ning isegi iiveldust, põhjustada. Iga kramp või valunäpistus ei ole depressiooni sümptom. Kui kannatad aga kroonilise vaevuse käes, millele ei suudeta põhjust leida ning mis ei kao iseenesest, võiks kaaluda depressiooni ühe võimaliku variandina.