Suudlemise teel leviv viirus lööb rivist välja kuudeks

Sülje teel leviv monunukleoos võib olla pikalt kestva haiguse põhjuseks.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Mononukleoos on kehavedelike kaudu leviv viirushaigus, mida tihtipeale nimetatakse ka suudlemishaiguseks – sagedase edasi kandumise viisi järgi. Selle kurnava ja äärmiselt pika haiguskuluga viiruse võid saada ka teisiti, näiteks jagades jooke või söögiriistu või kui nakatunud inimene su läheduses aevastab ja köhib.

Sagedasti sülje kaudu leviva haiguse võib aga ka saada spermast ja verest, kirjutab Web Med. Mononukleoosi sümptomid võivad olla leebed, aga need võivad ka muutuda tõsisteks ja sa ei pruugi olla võimeline osalema argielu tegevustes mitmeid nädalaid, sest oled voodis täiesti jõuetult siruli.

Mononukleoosi tekitab Epstein-Barr viirus – mis kuulub herpesviiruste perekonda–, millega puutub suur osa inimesi kokku juba lapsena. Isegi kui oled Epstein-Barr viirusega nakatunud, ei pruugi see alati välja lüüa haigussümptomitena ning võid seda varjatult kanda kehas terve elu. Uuringute andmeil on viirusega 40ndaks eluaastaks nakatunud 85-90 protsenti inimestest.

Mononukleoosi viirus jääb sülge kuudeks pärast nakatumist ja võib olla nakkav isegi siis, kui haiguskandja tunneb end täiesti tervena ega ilmuta ühtegi sümptomit.

Peiteperiood on tavaliselt pikk – sümptomid võivad pärast nakatumist hakata avalduma alles nelja kuni seitsme nädalal jooksul. Koged tohutut väsimust, tekib palavik, kurk hakkab valutama, lümfisõlmed suurenevad, ka lihased võivad valutama hakata ning isu langeda. Sümptomid varieeruvad. Tavaliselt möödub jõuetuks muutev ägeda haiguse periood kahe kuni nelja nädalal jooksul, aga osadel juhtudel võib rammestav väsimus püsida veel nädalaid või isegi kuid. Võib minna pool aastat, kuni sümptomid täielikult taanduvad.

Mononukleoosi tagajärjel võib tekkida ka tõsiseid komplikatsioone nagu suurenenud põrn. Kui tunned vasakul pool kõhuõõnes tugevat valu, on see hädaolukord, mis võib olla märk selle rebenemisest. Komplikatsioonid võivad tekkida peamiselt väga nõrga immuunsüsteemi korral või teatud ravimite võtmise puhul.

Mononukleoosi vastu vaktsiini pole. Seda võib üritada ennetada, hoidudes teiste inimeste süljest ja pestes tihti käsi.

Tagasi üles