Eestlased kanepi legaliseerimist ei toetaks, vastuvõetavam on ravikanepi idee

Kanepitaim.

FOTO: Sergejs Rahunoks / PantherMedia / Sergejs Rahunoks

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi iga-aastasest valijaskonna väärtushinnangute uuringust selgub, et kanepi legaliseerimist võiks toetada neist 16 protsenti. 

Seoses kanepi legaliseerimisega Kanadas on viimasel ajal arutletud, kas sama teed võiks minna ka Eesti. Ühiskonnauuringute Instituudi viimase väärtushinnangute uuringu andmetest selgub, et kanepi legaliseerimise poolt oleks vähesed. Uuringu viis kolmandat korda selle aasta jaanuaris läbi Turu-uuringute AS.  

Kanepi legaliseerimise vastu kaldub 79 protsenti vastanutest ning poolt 16 protsenti vastanutest. Samas täiesti kindlaid kanepi legaliseerimise vastaseid on aga 51 protsenti ning pooldajaid kuus protsenti. Mõnuainena kanepi kasutamise vastu kaldub 87 protsenti ning poolt 11 protsenti vastanutest. Täiesti kindlaid kanepi kasutamise vastaseid on 64 protsenti ja pooldajaid 11 protsenti. Kanepi kasutamise ravi eesmärgil vastukaldub 26 protsenti ning poolt 69 protsenti. Täiesti kindlaid ravikanepi vastaseid on 6 protsenti ning pooldajaid 30 protsenti.  

Uuringus paluti inimestel hinnata skaalal 1-10 kolme kanepiga seotud tegevust: kanepi kasutamine mõnuainena, kanepi legaliseerimine ja kanepi kasutamine ravi eesmärgil. Kui inimene valis skaalal punkti 1, siis see tähendas, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetamatu ning kui valis 10, siis seda, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetav. Tulemuste tõlgendamisel võib jagada skaala pooleks ning öelda, et oma hoiakute kirjeldamiseks punktid 1-5 valinud on pigem vastased ning 6-10 pigem pooldajad. 

Antud uuringu põhjal võib üsna kindlalt väita, et kanepi tarvitamise ja legaliseerimise vastu on suurem osa vastanutest, kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. «Vastupidine on olukord aga kanepi kasutamisel ravi eesmärgil, mille osas on elanikkond selgelt positiivsemalt meelestatud ning enamus valijaid kaldub seda pooldavale seisukohale,» jätkas Espak. 

Ühiskonnauuringute Instituut palus kanepi tarvitamise ning ravikanepi teemal kommentaari ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust ning teemat kommenteeris psühhiaatria eriala arst-resident Anni Leedo: «Kehaomase kannabinoidsüsteemi tasakaalu rikkumine mõjub eriti rängalt arenevale ajule, mille küpsemine kestab keskmiselt kahekümne viienda eluaastani. Tõuseb mitmete psüühikahäirete risk – sagenevad ärevus, depressioon ja suitsidaalsus, kasvab oht haigestuda psühhoosi ja skisofreeniasse, eriti geneetilise eelsoodumusega inimestel. Ravikanepi all mõistavad inimesed erinevaid asju. Ühel puhul räägitakse kapslitest, õlidest ja muudest klassikalistest ravimvormidest, mis sisaldavad mõõdetava koguse ja kindlas vahekorras kannabinoide, teised peavad ravikanepi all silmas näiteks kanepitaime purust valmistatud suitsu. Haigusi, mille puhul kaalub raviefekt üle kanepis sisalduvate ainete ohud, on uuringute põhjal ainult mõned.» 

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 2018. aasta jaanuaris, mille raames küsitleti silmast-silma 786 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.