Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tekitajate hulgas juhivad jätkuvalt rinoviirused, mis on tuntud nohu esilekutsujana.
Viimasel nädalal grippi ei leitud: ringlevad viirused tekitavad tugevat nohu
Aasta 42. ja gripihooaja kolmandal nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3151 inimest, neist üle 46 protsendi olid lapsed.
Eelneva nädalaga võrreldes olulist haigestunute hulga kasvu ei olnud. Gripitaolisi haigestumisi registreeriti Eestis 76 korral, kuid need ei olnud seotud gripiviirusega. Laboratoorselt ühtegi gripiviirust ei kinnitatud, peamiselt olid haigestumised seotud rinoviirustega. Rinoviirused on tuntud nohu esile kutsujatena, mis tähendab, et haigestumisega kaasneb üldjuhul ka tugev nohu.
Gripivaktsineerimine kasvas
«Käesoleva aasta septembris kasvas gripi vastu vaktsineeritute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea 42 protsendi võrra,» ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. Sadikova sõnul on eriti rõõmustav vanemaealiste, 65+ vaktsineerimisaktiivsuse tõus ja seda juba septembris. «Mul on hea meel, et meie aastatepikkune teavitustöö on hakanud vilja kandma ja pannud vanemaealised inimesed rohkem mõtlema oma tervise kaitsele,» märkis Sadikova.
Gripi vastu vaktsineerimine | 0-4 a. | 5-14 a. | 15-49 a. | 50-65 a. | 65 ja vanem | Kokku |
Vaktsineeritud 2018. aasta septembris | 279 | 570 | 4314 | 2987 | 3179 | 11317 |
Vaktsineeritud 2017. aasta septembris | 138 | 431 | 3219 | 2306 | 1886 | 7980 |
Parim aeg gripivastase kaitse saamiseks on just praegu, mil gripiviiruseid veel ringluses ei täheldata. Kaitse kujuneb välja keskmiselt kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Terviseamet kogub andmeid vaktsineerimise kohta kord kvartalis, mis tähendab, et oktoobri, novembri ja detsembri kuu vaktsineeritud inimeste numbrid saame avalikustada jaanuaris.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Gripiviiruse levikut ei täheldata veel üheski riigis.