Toitumisnõustaja annab nõu: millega haiguste hooajal immuunsust parandada

Kõrvitsaseemned teevad immuunsüsteemi tugevaks. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kui välismaised toidublogid kihavad soovitustest süüa tšiiaseemneid või assaimarju, võivad eestlased pöörata rõõmsalt pilgu oma toidulauale, kust leiab võrdväärsed või veel paremadki supertoidud – seemned. Toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab, milliseid kasulikke aineid seemnetes leidub ning miks seemnerikkad tooted tervisele hästi mõjuvad.

«Lisades seemneid oma igapäevatoitudele, saab organism hulgaliselt vajalikke aineid. Näiteks sisaldub seemnetes lisaks rasvhapetele ja rasvlahustuvatele vitamiinidele rikkalikult ka valku, mineraal- ja kiudaineid ning vesilahustuvaid vitamiine. Väga levinud on erinevatest seemnetest pressitud õlid, kuid seemned oma algsel kujul sisaldavad kasulikke aineid oluliselt rohkem,» ütleb Holsting.

Seemned on suurepäraseks koostisosaks paljudes erinevates toitudes – salatitest smuutideni ning müslidest pajaroogadeni. Lisaks on kohalik väetoit kasutusele võetud ka pagaritoodete valmistamisel, tänu millele saavad seemneid manustada ka need, kes ei ole harjunud seda igapäevaselt tegema.

Toitumisnõustaja tutvustab toitainerikaste seemnete kasulikke omadusi ning põhjendab, miks neid oma menüüs võiks eelistada.

Kõrvitsaseemnetega külmetuse vastu

Kõrvitsaseemned on suurepärased tsingi allikad, toetades meie immuunsust, limaskesti ja maitsemeelt, samuti olulised meestele sperma tootmiseks. Kõrvitsaseemnetes on palju aminohapet trpütofaani, mis annab hea une ja aitab vähendada depressiooni. Samuti aitavad kõrvitsaseemned kaasa serotoniini ehk õnnehormooni tekkele kehas. Mineraalidest on kõrvitsaseemnetes fosforit, magneesiumi, rauda ja vaske ning sisaldavad need ka rohkelt organismile vajalike vitamiine ja antioksüdante ning oomega-3-rasvhappeid.  

Päevalilleseemnete mitmekordne kasu

Päevalilleseemnetes on rohkelt magneesiumi, mis on eriti abiks talvisel ajal, aidates toime tulla stressi ja väsimusega. Neis sisalduvad fütosteroolid aitavad vere üldist kolesteroolitaset langetada, immuunsüsteemi toetada ning vähiriski vähendada. Päevalilleseemnetes sisalduv vitamiin E kaitseb rakumembraane, vereringe elundeid ja lihaseid, B1 ning B6 vitamiinid mängivad olulist rolli ainevahetuse energia tootmisel ning närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalsel funktsioneerimisel.

Rauarikkad köömned

Köömneid kasutatakse toiduainetööstuses laialdaselt ning armastatakse rahvameditsiinis. Need aitavad seedeprobleemide puhul ning on antiseptilise toimega, aidates leevendada külmetuse sümptomeid. Köömnetes sisalduv raud suurendab meie vastupanuvõimet stressile ja haigustele. Neid peetakse ka võimsaks neerude ja maksa töö toetajaks ning immuunsüsteemi tugevdajaks.

Kaltsiumi- ja magneesiumirikkad seesamiseemned

Üheks vanimaks inimesele teadaolevaks taimeks peetav seesam on tähelepanuväärne oma kõrge kaltsiumi- ja magneesiumisisalduse poolest, kuid tegelikult leiab sellest väikesest seemnest hulga teisigi kasulikke aineid, mis koostöös aitavad ennetada mitmeid terviseprobleeme. Näiteks on seemnetes kolesterooli alandava ja kõrget vererõhku ennetava toimega kiudained. Lisaks on seesamiseemned heaks mangaani ja vase allikaks ning sisaldavad veel ka rauda, fosforit, B1-vitamiini ja tsinki.

Linaseemned soolestiku ja vere tervise heaks

Linaseemnetes on rohkelt vees lahustuvaid kiudaineid, mis aitavad parandada soolestiku tööd, samuti vähendavad need vere kolesteroolitaset ning aitavad seeläbi alandada südameinfarkti ja insuldi riski. Linaseemnete oluline koostisaine on ka lignaanid – fütoöstrogeenid, mis aitavad stabiliseerida hormonaalset taset ning vähendavad naistel menstruatsioonile eelnevaid ja menopausiga kaasnevaid vaevusi.