Eesti teadlased räägivad: kellel on haige maja sündroom?

Martin Thalfeldt koos seadmega, mis mõõdab ruumi sisekliimat. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Haige maja sündroomi tekitab eluhoone kehv sisekliima, mis tuleb planeerimis- ja ehitusvigadest, kuid on tihedalt seotud ka majas olevate inimsuhete ja nende kvaliteediga. 

Haige maja sündroom on kõnekeelne, tõlkest tulnud väljend, seletas Tallinna Tehnikaülikooli (Taltechi) töökeskkonna ja ergonoomika õppejõud Virve Siirak. «See pole meditsiiniline termin ja sündroomi kindlaks tegemiseks meditsiinilisi teste teha ei saa,» sõnas ta. Kui erinevatel inimestel ühes majas on samad kaebused, mis kaovad, kui majast lahkuda, võib Siiraku sõnul haiget maja kahtlustada.

Sündroom moodustab hulga erinevaid sümptomeid, mida tuleb vaadata inimesekeskselt. «Nina kinni, kurk hakkab kähisema, allergianähud, nahalööbed, nahk kuivab, hingamishäired, hingamine võib kinni jääda, nagu astma. Selle kõigega kaasneb kurnatus, väsimus, närvilisus ja töövõime langus,» ilmestas Siirak.

Vaimne pool võib kehale mõjuva varju jätta

Sageli on leitud, et halvad suhted tööl, kolleegide vahel, ülemusega, töökiusamine, suurendavad neid kaebusi. «Kui inimese vaimsele sfäärile mõjub midagi kahjulikult, halb ülemus, riidlemised või kiusamised, suudab inimene ka kõiki muidu halbu tingimusi vähem taluda. Kui vaimne kliima on korras, on ka muud tegurid vähem kahjustavad,» sõnas Siirak. Haige maja sündroomi ei saa vaadata kitsalt, see on seotud ehitusega, kuid ka inimsuhetega.

Sündroom moodustab hulga erinevaid sümptomeid, mida tuleb vaadata inimesekeskselt. «Nina kinni, kurk hakkab kähisema, allergianähud, nahalööbed, nahk kuivab, hingamishäired, hingamine võib kinni jääda, nagu astma. Selle kõigega kaasneb kurnatus, väsimus, närvilisus ja töövõime langus,» ilmestas Siirak.

Ehitusliku poole pealt tulevad haige maja nähud enamasti halvast ventilatsioonist, kus kunstlik õhuvahetus ei rahulda kõiki tingimusi. «Ameerikas algas see protsess 1970., Skandinaavias 1980. ja Eestis 1990. aastatel, siis kui hakati massiliselt plastaknaid panema ja energiat säästma, aga ventilatsioon unustati ära,» rääkis Siirak. Puuraamistikuga aknal oli loomulik ventilatsioon ning maja kunstventilatsioon oli planeeritud sellega arvestama. Nüüd pandi aga plastaknad ja ventilatsioon unustati energiasäästmisega täiesti ära, seletas ta.

Tema sõnul on loomulik, et siis tekivad niiskus, hallitus ja halb õhk, mis võib vallandada allergilisi reaktsiioone. «Ka uutes majades, näiteks büroohoonetes, on neid probleeme. Vahepeal projekteeriti hooneid, kus ei tohtinud aknaid avada ja inimesed olid hädas,» nentis Siirak. Põhiline probleem ongi tema sõnul see, et me ei saa piisavalt värsket õhku. Seetõttu on soovituslik haige maja sündroomi all kannatajatel eelkõige rohkem värskes õhus viibida.

Eestis on palju haigeid maju 

Paljudes meie vanades või osaliselt rekonstrueeritud eluhoonetes on sisekliima problemaatiline, rääkis TalTechi liginullenergiahoonete uurimisgrupi ekspert Martin Thalfeldt. «Algsetes nõukogudeaegsetes majades oli tänu kehvale ehituskvaliteedile piisav õhuvahetus. Sel põhjusel ei olnud ka nõukogude ajal astma ja allergiatega nii palju probleeme,» rääkis Thalfeldt. 

Eestis on hulk osaliselt rekonstrueeritud hooneid, kus hoonel on näiteks vahetatud aknad ja seeläbi muudetud maja õhutihedamaks. Samas ei ole muudetud küttesüsteemi ega välja ehitatud korralikku ventilatsiooni. Sellises hoones tekivad probleemid õhu kvaliteediga, mille tulemusel on inimese uni kehvem ja seeläbi töövõime ning elukvaliteet madalam. Samuti on suurem oht haigestuda mitmesugustesse haigustesse.

Kui inimene kodunt tööle läheb, siis tihti ta ei adu, et ta töötab halva sisekliimaga hoones. Hea on teada, et üürilepingus on kirjas, millise taseme sisekliima peab hoone omanik tagama. «Kui üürnikud oskavad sellele tähelepanu pöörata, siis probleemide kahtlustuse korral tuleb need lasta spetsialistidel ka tuvastada ning saab nõuda ka paremaid tingimusi või kaaluda kolimist sootuks teise büroosse,» sõnas Thalfeldt.

Mõju tervisele ja töövõimekusele on otsene

Sisekliimale tasub tähelepanu pöörata, sest see mõjutab meie heaolu otseselt ja seda on Thalfeldti sõnul võimalik isegi rahasse ümber arvutada. «On tõestatud, et kui suudame töövõimet parandada kasvõi ühe protsendi, siis kogu raha, mis kulub parema sisekliima saavutamiseks, on võrreldes tööjõukuludega nii väike, et reeglina tasub selline investeering vähem kui ühe aastaga ära,» rääkis ta.

Sisekliima mõõtmiseks on erinevad seadmed, mis näitavad ära kas ruumi süsihappegaasi taseme, temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse, õhukiiruse, valgustiheduse töökohtadel jne. Sisekliima parameetrite mõõtmiseks pannakse mõõteseade ruumi sõltuvalt mõõtmise eesmärgist paarist minutist kuni terve kütte- või jahutusperioodini. Näiteks rekonstrueerimistoetuse saamiseks paigaldatakse temperatuuri ning suhtelise niiskuse mõõteseadmed eluruumidesse kütteperioodil paariks nädalaks.

Nii uutes kui ka rekonstrueeritavates hoones hea sisekliima tagamiseks peavad hoone lahendused olema korralikult läbi mõeldud kogu projekteerimismeeskonna poolt. Lisaks peab hea olema ehituskvaliteet ning hoone kasutus ja hooldus.

Siirak näeb tuleviku lahendusena biofiilset disaini ehk võimalikult looduslähedast ehitust ja projekteerimist. Sünteetilised materjalid tekitavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis on samuti allegianähtude, peavalude ja väsimuse tekitajad. «Kui saaksime oma ehitused selliseks, et nad oleksid naturaalsed, kuid samal ajal ka kaasaegsed, saaks neid probleeme lahendada,» sõnas Siirak.

Euroopa direktiivid ja eesti seadusandlus toetavad tervislikku elu ja elukeskkonda ja sellele hakatakse aina rohkem tähelepanu pöörama. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nõuab, et tööandja vastutaks töötaja tervise eest. Tuleval aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus seadus, kuhu on lisatud psühhosotsiaalsuse mõiste. Tööandjad peavad rohkem tähelepanu pöörama psühhosotsiaalsetele riskifaktoritele: tööaegadele, koormusele, väsimusele, suhetele. «Seda teeb terve maailm ja Euroopa ning me läheme ka vaikselt sinnapoole. Heaolu ja tervise juures inimene on ka töövõimeline ja saab paremini hakkama asjadega.» sõnas Siirak.