Kliiniline psühholoog: 21. sajandi ravim võib olla ka akvaarium

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Philip Tedeschi.

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuula artiklit

Akvaarium on ideaalne teraapiavahend, mille võimalused inimese psüühikat mõjutada on uuritud ja tõestatud. Sellest võib olla abi nii stressi, depressiooni kui unehäirete puhul.  

Koostöös Eesti loodus– ja loomateraapiakeskuse ja Balti-Ameerika vabaduse fondiga külastas oktoobri alguses Eestit Denveri Ülikooli Institute for Human-Animal Connection tegevjuht ja maailmas tunnustatud loomaterapeut Philip Tedeschi. Kliiniline professor jagas oma kogemusi seoses akvaarimi mõjuga inimese tervisele. 

Veekeskkonna terapeutilisest mõjust on teadus juba pikka aega huvitunud. Uuringud on leidnud, et veeelukate vaatlemine alandab stressitaset, kortisooli ehk stressihormooni, pulssi, vererõhku ja rahustab hingamist. Just nendest teadmistest lähtuvalt said akvaariumid populaarseteks kohtades, kus inimesed olid pidevalt stressis – arstikabinettides, haiglates, pankades, avalikes ooteruumides ning kontorites.

On leitud, et akvaariumi vaatamisel on stressi ilmingutele märkimisväärne mõju. Tedeschi sõnul toetab akvaariumi kasu psüühikale biofiilia hüpoteesi, mille järgi loodus parandab meie tervist ja heaolu. Teiste elavate organismide juures viibimine mõjub meile hästi. «Samal põhjusel on majadel aknad ja tubades taimed. Teame juba, et kui inimene vaatab haiglatoa aknast puud, paraneb ta kiiremini, kui teine, kes vaatab telliskivi seina,» seletas Tedeschi.

Kontakt elusloodusega hoiab lapsed tervena

Oleks ideaalne et kõik inimesed ja eriti lapsed, saaksid rutiinselt kontakti tervete elusate asjadega, sõnab professor. «Meil on tõendeid, et isegi üks puu elumaja juures, millele avaneb pidev vaade, muudab laste akadeemilist ja vaimset võimekust,» rääkis ta. Üks võimsamaid looduse osasid on vesi ja seal elutsev. «Kui vaatame akvaariumit, vaatame ühtlasi unikaalset ökosüsteemi, oma hierarhia, autoriteetide, ohtude, riskide, ühiste ja privaatsete aladega. Kui võtta aega akvaariumi jälgimiseks, võid sealt avastada väga keerukad sotsiaalsed süsteemid,» rääkis Tedeschi. Sel põhjusel on akvaariumi rakendamisel teraapias nii palju võimalusi, piirid on vaid terapeudi loovusel. Kõige lihtsam ja ühtlasi passiivseim tegevus on akvaariumi jälgimine, millel on mõju nii tujule, unele, stressitasemele. Tedeschi sõnul võiks akvaariumit potentsiaalselt uneprobleemidega inimesele välja kirjutada, eriti kui see tal kodus olemas on.

Öeldakse, et tugevaim ja kohe avalduv mõju on esimesel 15 minutil jälgimisel ning pidevalt loomadega elamisel on muidugi pikaajaline mõju, sõnas professor. «Tahame akvaariumi asetada paika, kus inimene seda pidevalt vaatab. Terapeudina on mul alati akvaariumid kontoris olnud. Suuresti on see minu enda tervise heaks, sest saan korraks keerulistest teemadest eemalduda ja lõõgastuda,» rääkis Tedeschi.

Depressiooni puhul tõstab tuju

Kui kellelgi on tugev depressioon, siis oleks hea, kui nad vaatavad akvaariumit regulaarselt. On uuringud, mis väidavad, et see on otseselt seotud tuju tõstmisega. Depressioon on sageli seotud kognitiivse nihkega, kus inimene tähtsustab üle negatiivseid mõtteid. «Üks võimalus, kuidas oma kognitiivset fookust muuta, on vaadata hoolikalt oma keskkonda ja panna sinna vaid asju, mis seostuvad positiivsete mõtetega. Vaadates depressioonis inimese tuba, leiame tihti, et seal on pime, aknaid suletud, rulood ees, pole taimi, nad ei taha suhelda, ei kuula muusikat,» rääkis Tedeschi. Kokkuvõttes ei tee ega vaata depressiooniga inimene asju, mis pakuks rõõmu ning pessimistlikud mõttemallid süvenevad.

Erineva värvi ja kujuga, isegi värvimuutvad kalad, on kõik tuju tõstvad stiimulid. Mitmed uurimused kinnitavad, et eredate värvide vaatamine on depressioonis inimestele kasulik. «Kalade ujumises on midagi loomulikku ja ürgset. Meile meeldib seda vaadata, sest tekib tunne, nagu oleksime ise vees,» seletas Tedeschi. Kuna inimene kipub end teiste olenditega samastama, mõjuvad ka akvaariumid igaühele erineval moel. Tedeschi kirjeldab, kuidas mõni inimene võib vaadata akvaariumit ja näha, et kala hoitakse kinni ning tunda ennast ebamugavalt. See tuleb eriti esile siis, kui akvaariumis on kalu liiga palju või tal on ka endal sarnaseid probleeme ruumiga, näiteks puudub võimalus privaatsuseks. Kindlasti ei taha inimesed enam näiteks vaalu kinnistes asutustes näha, sest nüüd teatakse, et neid ei saa tervislikul viisil vangistuses hoida.

Philip Tedeschi loomateraapia koolitus.

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Hoolitse oma akvaariumi eest

Tuleb olla kindel, et akvaarium tekitaks häid tundeid, oleks puhas ja kaladel oleks seal hea. Tedeschi rõhutab, et terapeutiline mõju on vaid tervete elusolendite vaatamisel. Kalad on Tedeschi sõnul ühed kõige õrnemad olendid, keda võivad mõjutada juba kerged temperatuurimuutused. Professoril on kurb näide korrast, kui üks terapeut laenas tema akvaariumiga kabinetti ja avas keset talve aknad. Hommikuks olid kõik kalad surnud.

Tedeschile meeldivad suured akvaariumid, kus on palju erinevat struktuuri, erinevat tüüpi kalu. «Kaladele on vaja erinevaid pindu, elupaiku ja peidukohti, mida nad kasutavad oma suhete korraldamiseks. Tuleks teada, et nad vahetavad oma elupaika üpris tihti,» rääkis professor. Levinud viga on tema sõnul akvaariumisse panna liiga palju kalu ja liiga vähe struktuuri, mis põhjustab kaladele stressi.

Kaladega saab suhelda

Inimene ei pruugi teada, mida kaladega teha, nagu nad oskavad suhelda koera või kassiga. «Mida rohkem ma tean akvaariumis elavatest loomadest, seda rohkem olen ma nendest huvitatud. Kaladel teatakse olevat tunded ja mõtted, kuid enamik meist ei mõtle kaladest kui vaimsetest olenditest,» nentis Tedeschi. Lastega töötades laseb Tedeschi neil akvaariumit puhastada, uurida seal elavate kalade kohta, et saada teada, kuidas nad looduses elavad. Sellega on võimalik arendada empaatiat ja hoolitsusvõimet, mida paljudel Tedeschi klientidel puudu on. Samuti õpetada bioloogilist infot, kuidas veekvaliteeti vaadata, kuidas seda muuta, mil moel kalu turvaliselt akvaariumist välja võtta, et akvaariumit puhastada.

«Võime istuda ja lihtsalt rääkida, kuid võime puhastada akvaariumit ja samal ajal vestelda. Teame, et lapsed on loomade kohaloleku ajal vähem stressis, rahulikumad ja lõõgastunumad,» rääkis Tedeschi. Seda saab tema sõnul seletada oksütotsiini ehk õnnehormooni tõusuga, mis on seotud prosotsiaalsuse, enesekindluse, optimismi, jutukuse ja avatusega. Sel põhjusel on nähtud akvaariumiteraapia mõju ka kergesti ärrituvate ja agressiivsete inimestega. Veel on proovitud akvaariumeid erinevate neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks dementsuse ja Alzheimeri tõve puhul, kusjuures need toimivad väga hästi, kinnitas Tedeschi. Akvaariumit saab kasutada mälu treenimiseks, proovides kalu nimetada, mäletada nende elupaiku, jälgida käitumist.

Tagasi üles