Äärmuslikult introvertsed aspergerid kannatavad tihtipeale üksinduse all

Tavaelus vajavad autistid ühiskonna tuge. Foto: Jan Andersen / PantherMedia / Jan Andersen

Tööintervjuudel jäävad aspergerid sageli hätta, sest hinnatakse eeskätt suhtlemisoskust, sõnas aspergeri sündroomiga Eesti Kirjandusmuuseumi andmeadministraator Kaarel Veskis tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Aspergeri sündroom on autismi üks osa, mille kandjatel on väga keeruline võõrastega suhelda. Maailma kuulsamaid aspergeri sündroomiga inimesi ehk aspe oli elektrisüsteemide isa Nikola Tesla. Krimisõpru üllatab igal pühapäeval Saga Noren, kes lahendab kuritegusid seriaalis «Sild».

Tavaelus vajavad autistid ühiskonna tuge. Pealtnäha jätavad nad mulje, et ei taha suhelda, kuigi tegelikult nad seda soovivad ja isegi vajavad. «Aspergeri sündroomiga inimene ei alusta ise suhtlust, mistõttu paljud kannatavadki üksinduse all,» sõnas Veskis, lisades, et seetõttu on ka enesetappude arv ja depressiooni all kannatavate inimeste hulk aspide seas päris suur.

Autistidele on ette heidetud, et nad eiravad vestluse ajal otsa vaatamist. «Silmside kaudu antakse palju mitteverbaalset infot, meile on aga mitmete signaalide jälgimine korraga väga keeruline,» selgitas Veskis, lisades, silma vaatamine ei ole teema, millele nii suurt tähelepanu pöörata. «Kindlasti ei tohi aspergeri sündroomiga lapse vanemad nõuda silmsidet, kasu asemel selline lähenemine vaid lõhub vanema ja lapse usalduslikku suhet,» tõdes ta.

Aspergerid on äärmuslikud introverdid, kes on väga otsekohesed ja nalja ei mõista. Kui neile ikkagi toit ei maitse, siis nad nii ka ütlevad. Kui kaaskõneleja näeb oma east vanem välja, siis nad seda enda teada ei jäta. «Kindlasti olen mina ka oma jutu peale näinud ehmunud või lausa tõrjuvat reaktsiooni,» sõnas Veskis. «Ühiskond justkui väärtustab siirust, kuid reaalsuses kaaluvad kokkulepitud suhtlusnormid, kus tõerääkimine ei oma väga tähtsat rolli, selle üles,» lausus ta.

Aspergerite kohta on liikvel kaks arusaama – esiteks, et tegemist on väga intelligentsete inimestega, teiseks, et nad on arengupuudega. Tegelikult on äärmusi vähe ja enamasti on tegu tavaliste inimestega, kes peavad endale tööturul koha leidma.

«Esimene takistus on tööintervjuu, kus hinnatakse kõige enam suhtlemisoskust,» tõdes Veskis. Igapäevatöös nõutakse kiirust ja pealiskaudsust, aga asp soovib süveneda ja eelistab kvaliteeti. Lihtne ei ole ka osalemine meeskonnatöös, töötamine avatud kontoris või istumine koosolekutel. «Meile sobib üksi töötamine, nii oleme palju produktiivsemad,» sõnas Veskis, kes ise on õppinud kirjandust, kuid olude sunnil töötab programmeerijana. Küll aga avaldas ta tänavu raamatu «Autismi olemus», mis on väärt lugemismaterjal kõigile.