Immunoteraapia võib olla vähemate kõrvaltoimetega vähiravi tulevik
29. oktoober 2018, 20:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/29/11534768t1h360e.jpg)
Immunoteraapiat ehk immuunravi on olnud seni võitluses vähiga üks viimastest õlekõrtest, mis võetakse käiku siis, kui kemoteraapia ega kiiritusravi pole tulemusi andnud. Kahe kliinilise uuringu käigus on teadlased nüüd avastanud, et immunoteraapia kasutamine esimese ravimeetodina pikendab efektiivselt osa vähihaigete elu. Kellele immunoteraapia mõjub, kogeb ka vähem kõrvaltoimeid vähiravis.
Immunoteraapia muudab või programmeerib ümber keha enda immuunsüsteemi, nii et see suudaks tuvastada ja hävitada vähirakke, kirjutab News Medical. Tavaliselt ei minda sellele teele enne, kui agressiivne kemoteraapia pole andnud tulemusi. Hiljutised uuringud on näidanud, et väga halva prognoosiga vähivormide puhul immunoteraapia kasutamine algusest peale mitte ainult ei pikendanud efektiivselt eluiga, vaid sel oli ka vähem kõrvaltoimeid kui teistel ravivormidel.
Tuleb teostada veel mitmeid uuringuid, enne kui immunoteraapia tavapraktikasse saab kasutusele lubada. Vaja on teostada laialdane analüüs võimaliku kasu ja riskide suhtes.
Esimene uuring selles vallas vaatles immunoteraapia mõju pea- ja kaelapiirkonna vähkidesse haigestunud inimeste hulgas. Patsientide haigus oli enamasti juba kaugelearenenud ega allunud tavapärasele ravile. Immunoteraapia tulemusel said vähihaiged veel ligikaudu 15 elukuud võrreldes kemoteraapia puhul järgnenud 11 elukuuga. Kemoteraapia puhul koges kõrvaltoimeid 69 protsenti haigetest, immunoteraapia puhul kõigest 17 protsenti.
Immunoteraapia negatiivne külg oli aga, et see mõjus vähematele inimestele. Immunoteraapia mõjus kõigest 23 protsendile haigetest, samal ajal kui kemoteraapia mõjus 36 protsendile. Kelle puhul immunoteraapia toimis, siis aga väga positiivselt.
Teine uuring vaatles selle efektiivsust halva prognoosiga pärasoolevähi puhul. Neli protsenti sellesse haigestunutest kannavad kasvaja rakkudes mutatsiooni, mis võib mõjutada muutusi DNAs ja inimeste oodatav elukuude arv on pärast ravi tavaliselt veel 14–19 kuud. Teiste pärasoolevähkide puhul aga 25 kuud. Immunoteraapiat kasutades muutusid 84 protsendi haigete kasvajad mõnevõrra väiksemaks. Aasta pärast ravi oli elus veel 77 protsenti patsientidest.
Teadlased töötavad nüüd immunoteraapia tõhustamise nimel, et see toimiks efektiivselt üha rohkemate inimeste puhul.