Vähihaige seisab silmitsi lähedaste eemaletõmbumisega

  • Vanemal vähihaigel napib sotsiaalset tuge ja julgust lähedastele rääkida.
  • Tihti käib raske haigusega kaasas depressioon.
  • Sõbrad ei oska vähihaigega suhelda ning kipuvad eemale tõmbuma.
  • Lähedase lahkumisel tuleb jätta ta mälestustesse ning negatiivsest lahti lasta.

Tervisepsühholoog Triinu Stanford ütleb, et vähidiagnoosiga ei tohiks üksi koju muretsema jääda, vaid tuleks endale tegevust leida, et hirmutavad mõtted peast välja saada.

FOTO: Mihkel Maripuu

Vähiravi kurnab inimese niigi ära, ent heitluse muudab raskemaks see, kui haigusest kohutatud lähedased hakkavad eemale hoidma, tõdes Confido tervisepsühholoog Triinu Stanford.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vähihaigete jaoks on diagnoosiga harjumine keerukas hetk, mil inimest võivad tabada kõik leina viis etappi: eitamine, viha, kauplemine, depressioon ja viimaks leppimine. «Selle pärast tullakse kõige enam vastuvõtule – et diagnoosiga leppida, sest toimub nii palju muutusi,» ütles Stanford. Diagnoosi saamise järel oskab psühholoog nõu anda, kuidas suhelda arstidega ning kuidas rääkida seisundist lähedastele. Stanford soovitab pöörduda ka vähi nõustamistuppa või tugigruppi, kus saab rääkida sarnase katsumuse läbi teinud inimestega.

Populaarne

Tagasi üles