Eesti ei näe arenenud riikide tervisestatistikas kuigi hea välja

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaotas aastal 2009 naiste enne 70. eluaastat toimunud surmade tõttu peaaegu 3000 eluaastat 100 000 naise kohta. Meeste sama näitaja oli OECD riikide suurim – üle 8800 aasta 100 000 mehe kohta.
Eesti kaotas aastal 2009 naiste enne 70. eluaastat toimunud surmade tõttu peaaegu 3000 eluaastat 100 000 naise kohta. Meeste sama näitaja oli OECD riikide suurim – üle 8800 aasta 100 000 mehe kohta. Foto: OECD Health Data 2011

Eelmisel aastal võeti Eesti arenenud tööstusriike koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks ja seetõttu on meie andmed müüd esimest korda kaasatud ka organisatsiooni tervisestatistika ülevaatesse. Selles ülevaates ei näe aga Eesti kuigi hea välja.

2009. aasta andmetel põhinev kogumik toob välja, et sel aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 75 aastat, mis jääb OECD riikide keskmisest maha 4,5 aastaga. Esikohal selles pingereas on Jaapan, kus inimesed elavad keskmiselt 83-aastaseks.

Mehed, kes 2009. aastal pidasid oma 65. sünnipäeva, elavad Eestis keskmiselt veel veidi rohkem kui 14 aastat ja naised 18 aastat. OECD keskmine meestel oli rohkem kui 17 ja naistel 20 aastat. Neist ees ootavatest aastatest elavad Eesti mehed tervisepiiranguteta 5,3 ja naised 5,5 aastat. OECD riikide keskmine on 8,8 ja 9 aastat.

8800 kaotatud eluaastat

OECD avaldab riikide kaupa statistikat, mitu potentsiaalset eluaastat kaotatakse seetõttu, et osa rahvastikust sureb enne teatud vanust. Seejuures on vanuse võrdlusmomendiks võetud 70 eluaastat, mis tähendab, et kui inimene sureb 10. eluaastal, kaotab ühiskond sellega 60 eluaastat. Kaotatud eluaastate arvu avaldatakse 100 000 inimese kohta.

Eesti kaotas aastal 2009 naiste enne 70. eluaastat toimunud surmade tõttu peaaegu 3000 eluaastat 100 000 naise kohta. Meeste sama näitaja oli OECD riikide suurim – üle 8800 aasta 100 000 mehe kohta. OECD riikide keskmine kaotatud eluaastate arv naisrahvastikus jäi alla 2500 ning meesrahvastikus 4700 ümber. Suur osa kaotatud eluaastatest on seotud välistest põhjustest tingitud surmadega nagu õnnetused ja mürgistused.

Suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on kõrge enamikes OECD riikides, moodustades keskmiselt 35 protsenti kogusuremusest. Eestimaalased paistavad silma kõrge suremusega, mis on põhjustatud insuldist ja südame isheemiatõvest. Selle näitaja alusel oleme OECD riikide hulgas Slovakkia järel teisel kohal ja ületame OECD keskmist rohkem kui kaks korda.

Esikoht eesnäärmevähki suremises

Teine peamine surmapõhjus OECD riikides on vähk. Vähisuremuse esikuuiku moodustavad endise idabloki riigid Ungari, Eesti, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Tšehhi.

Rinnavähisuremus jääb Eestis OECD riikide keskmisele tasemele ja on kümne aasta jooksul langenud peaaegu kolmandiku. Seevastu eesnäärmevähist põhjustatud suremus oli 2009. aastal  OECD riikidest kõige kõrgem just Eestis.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus varieerub sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes. Eestis ei saanud 11 protsenti madalamasse sissetulekurühma kuuluvatest inimestest mingil põhjusel neile vajalikku tervishoiuteenust.

Tervisestatistika kogumikku «Health at Glance 2011» saab lugeda OECD kodulehelt: www.oecd.org/health/healthataglance.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles