Lastearst: väikelaps vajab kordades rohkem kaltsiumi ja D-vitamiini kui täiskasvanu

Lastearst dr Ülle Einberg. Foto: Eiko Lainjärv

Rahhiit, pehmed luud ja närvilisus – need ja veel teisedki terviseriskid ohustavad väikelast, kui ta ei saa piisavas koguses kaltsiumi või D-vitamiini. Tallinna Lastehaigla lastearst Ülle Einberg selgitab, miks on need kaks ainet 1–3-aastase lapse toidus nii olulised.

Vanuses üks kuni kolm aastat läbib väikelapse organism ühe olulisema arenguetapi oma elus. Sel ajal on eriti oluline tagada vajalike toitainete saamine õiges koguses. Kuigi aastaselt saab laps hakata sööma kõigi toiduainerühmade tooteid, tuleb meeles pidada, et ta pole veel täiskasvanu ning üleminek täistoidumenüüle peab toimuma targalt. Paljud lapsevanemad teevad seda pinnapealselt, sest lihtsam ja kiirem on toita väikelast toiduga, mida valmistatakse kogu perele või ostetakse poest valmistoitu. Ometi, kui ei pöörata tähelepanu väikelapse menüüle, on oht, et ta ei saa piisavas koguses toitaineid.

Kaltsium – tugeva organismi alustala

Üks selliseid asendamatuid toitaineid on kaltsium, mis vastutab inimese organismis tugevate luude ja hammaste eest, aitab kujundada lihaskonda, stimuleerib närvide tööd, reguleerib vererõhku ja mõjutab positiivselt südame tervist. Igati tõele vastab ütlus, et väikelaps peab jooma piima, sest see teeb luud tugevaks. Siiski vanemate teadmised sellest, kui palju on lapsel iga päev kaltsiumi vaja saada, on lünklikud.

1–3aastasel lapsel on vaja päevas saada ~500 mg kaltsiumi, mis on neli korda rohkem kaltsiumi kehakaalu ühe kilogrammi kohta kui täiskasvanul. Kui kaltsiumivarud ei ole piisavad, siis muutuvad lapse luud aja jooksul hapraks ja nõrgaks, kergesti võivad ette tulla luumurrud. Krooniline kaltsiumi ja D-vitamiini puudus võib kaasa tuua rahhiiti haigestumise. Rahhiit pehmendab luid ning lapsel võib kasvades kujuneda patoloogia neis luudes, mis kasvavad 1–3-aastaselt kõige jõudsamalt - pealuus, rindkeres, ribides, selgroos ning jalgades. Selle tulemusena võivad jalad võtta O- või X-tähe kuju. Paljud vanemad ei tea, et madal kaltsiumitase suurendab ka närvilisust, mistõttu võib laps palju nutta ja olla kapriisne.

Üldiselt teavad inimesed, et piimatooted on väga head kaltsiumiallikad. Näiteks pool klaasi lisanditeta jogurtit sisaldab 207 mg ning juustuviil umbes 112 mg kaltsiumi. Suurepäraselt sobib ka kohupiim, kuid tuleb hoiduda liigselt magustatud kohupiimamaiustest. Ka kohuke on pigem magustoit kui väärtuslik kaltsiumiallikas.

Sealjuures on kaltsiumirikkad pähklid, seemned ning kaunviljad (kikerherned, punased ning valged oad). Siiski peab need toiduained menüüsse lisama lapse vanust arvestades. Näiteks terved pähklid ei sobi väikelapsele, sest võivad kurku kinni jääda või sattuda hingamisteedesse. Samas purustatult ja kohupiimale lisatult on need nii maitsvad kui ka tervislikud.

D-vitamiin – tugevate luude tervis

Ilma D-vitamiinita ei suuda organism saadud kaltsiumi omastada. Seetõttu oleneb luudesse imenduva kaltsiumi hulk mitte ainult toidu koostisest, vaid ka organismis leiduvast D-vitamiini kogusest. D-vitamiin tagab väikelapse õige kasvamise ning rühi ja terved luud-hambad.

Laps peab päevas saama minimaalselt 400 IU (rahvusvaheline ühik) D-vitamiini, sest tema luustik kasvab aktiivselt - seepärast on ühe kehakaalu kilogrammi kohta vaja väikelapsel saada isegi seitse korda rohkem D-vitamiini kui täiskasvanul. Oluline on kindlustada, et lapse toidus oleks piisavalt D-vitamiini sisaldavaid tooteid – kala, piimatooted ja munad - ning et laps veedaks võimalikult palju aega õues.

Kuna enamasti ei ole D-vitamiini võimalik toiduga piisavas koguses saada, on hea mõte anda lastele kuni 3. eluaastani täiendavalt D-vitamiini, pidades pausi vaid suvekuudel, kui pere veedab palju aega õues või reisib soojale maale. Tihtipeale peavad lapsed sööma D-vitamiini ka pärast 3-aastaseks saamist. Õige preparaadi aitab välja valida arst või apteeker. Väärtuslikuks kaltsiumi ja D-vitamiini allikaks pärast aastaseks saamist on ka väikelaste piimasegu.