/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229667t1h0f6d.jpg)
Täna alanud hammaste tervise kuu keskendub seekord hingeõhule ning sellega seotud probleemide ennetamisele. Ebameeldiv hingeõhk võib olla tingitud valest hammaste puhastamise tehnikast, aga ka terviseprobleemidest ja stressist.
Hambaarst: ainuüksi hambapesu halvast hingeõhust ei päästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hammaste tervise kuu eestkõneleja, Kliinik 32 hambaarsti ja igemeravi spetsialisti Maria Toompere sõnul põhjustavad halba hingeõhku bakterite elutegevuse jääkained, mille tõrjumiseks ei piisa, kui inimene kaks korda päevas endale hambaharja vaid suhu pistab. «Küsimus ei ole niivõrd hammaste pesu tiheduses ja kestvuses, vaid eelkõige kvaliteedis,» märkis ta.
Bakterite hulk kasvab suus kiiresti ning lõhn, mida me halva hingeõhuna tunneme, sisaldab väävliühendeid. Neid tekitavad mikroobid, mis lagundavad hammaste külge kleepunud ja igemetaskutesse jäänud toiduosakesi. Halva hingeõhu tekkimist on võimalik vältida toidujääkidest ja bakteritest koosneva hambakatu eemaldamisega.
«Piisab, kui pesta kaks korda päevas hambaid ja õhtuti kasutada hambavahede ning igemetaskute puhastamiseks hambaniiti. Eriti oluline on pöörata tähelepanu igale hambale, et kõik hambapinnad saaksid puhtaks. Lisaks võiks keele puhastamiseks kasutada spetsiaalset kaabitsat,» selgitas hambaarst. Söögikordade vahel soovitab arst juua vett, mis aitab samuti suu puhastamisele kaasa.
Toompere sõnul on reegel, et hambaharja peaks bakterite leviku vältimiseks vahetama vähemalt iga kolme kuu tagant. Kulunud ja vana hambahari on «heaks koduks» halba hingeõhku põhjustavatele bakteritele, samuti on mikroobil lihtsam kinnituda katkistele ja räsitud harjastele.
Puuduliku suuhügieeni kõrval on veel rida võimalikke halba hingeõhku tekitavaid faktoreid, muuhulgas stress, hingamisteede- ja maohaigused, suitsetamine, alkohol ja ravimid. Näiteks vererõhuravimid võivad põhjustada eakatel inimestel levinud mureks olevat kuiva suud. «Kuiva suu puhul ei ole piisavalt sülge, mis bakterid igemetaskutest välja uhuks. Samuti on süljes faktoreid, mis aitavad vaenulike bakteritega võidelda ning hoiavad meie suus normaalset tasakaalu,» sõnas Toompere.
Lisaks kehvale elustiilile ja sellest tingitud probleemidele tekitavad halba hingeõhku ka igemehaigused, mille puhul on oluline hambaarsti või suuhügienisti kiire sekkumine. Igemehaigused on gingiviit ja parodontiit, millest viimane võib ravimata jätmisel põhjustada hammaste väljalangemist.
Ebameeldiv hingeõhk võib olla indikaator halvale suutervisele või koguni halvale üldtervisele. Probleemi ilmnemisel peab kindlasti pöörduma spetsialistide poole, et leida üles põhjus ja teha vajalik ravi.
November on Eestis hammaste tervise kuu, mil räägitakse täpsemalt hammaste tervisest ja täpsemalt hingeõhust. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervishoiu Muuseum, sel aastal juba kümnendat korda.