Inimesed võivad tulevikus luid tagasi kasvatada, nagu hirved oma sarvi

Hirvesarved kasvavad suve jooksul umbes 2,5 sentimeetrit päevas. Foto: Krzysztof Zabłocki / PantherMedia / Krzysztof Zabłocki

Teadlane uuris hirvede sarvi ning leidis kaks geeni, mis peamiselt nende taasloomise eest vastutavad. On võimalik, et neid geene saab tulevikus kasutada inimluude kasvatamiseks. 

Igal kevadel läbivad hirved unikaalse rituaali: heidavad sarved maha ja kasvatavad kiiresti kiiresti uue võimsa krooni. Hiljuti teatasid teadlased, et tuvastasid kaks geeni, mis on hirve sarvede taastumise protsessi taga. Teisipäeval ajakirjas Stem Cell Research and Therapy avaldatud uuringus kirjutati, et need geenid on leitud ka inimesel. Avastus avab võimaliku uue suuna trauma ja haiguste uurimisse, vahendab New York Times. 

Hirvesarved on keeruline segu luust, eluskoest ja närvilõpmetest, need võivad kasvada kuni 1,2 meetri pikkuseks ja kaaluda üheksa kilogrammi enne kui loomad need talvel hülgavad. Sarvede loomise mehhanism on bioloogiliselt sarnane inimese luude kasvamisele, kuid hirvedel käib protsess palju kiiremini. Uuringu autori, Stanfordi ülikooli meditsiinikooli ortopeediateadlase Peter Yangi sõnul on võimalik, et uurides värskelt tuvastatud geene, on võimalik luua raviviise, millega saab kanda hirvede kiire luukasvu üle inimluudele. Seeläbi võiks saada leevendust inimesed, kes kannatavad osteoporoosi käes.

Kehaosade tagasi kasvatamine seostud enamasti sisalike ja ämblikega, kuid teadlased spekuleerivad, et inimesed võiksid geneetiliste mõjutuste abiga samuti kaotatud kudesid tagasi kasvatada. Eriti kuna, salamandritel ei ole selle võime jaoks eraldi geeni ning inimesed on juba võimelised uut nahka ja osa roideid tagasi kasvatama. Yangi leiud on aga veel kaugel reaalselt nende teadmiste rakendamisest inimestele, samuti peab välja selgitama, kas samad geenid töötavad ka teiste hirveliikide puhul.