Tervisenõu: kas tead, mis tõbi tekitab tasakaaluhäireid ja nõrgendab kuulmist?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vanemas eas kuluvad tasakaaluharjutused eriti marjaks ära.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Kui vanemas eas kuulmine halveneb, kõrvad hakkavad kohisema ning esineb tasakaaluhäireid, võib tegu olla Ménière’i tõvega. Mida see aga endast kujutab?

Vastab kõrva-nina-kurguarst Marek Metsmaa Kliinik.ee-s:

Ménière’i tõbe iseloomustab sümptomite kompleks – rasked episoodilised peapööritushood, oksendus ja süvenev kuulmise nõrgenemine. Tõbe esineb veidi sagedamini naistel, haigestumise kõrgaeg on 40.–60. eluaastatel. Vähem kui pooltel haigestunutest täheldatakse tasakaaluaparaadi kahepoolset kahjustust.

Oletatakse, et Ménière’i tõbi tekib vedeliku ajutisest survest sisekõrvas (endolümfi hüdrops). See põhjustab haigushoo, mis väljendub ühe kõrva (harvem mõlema kõrva) kohinas, kuulmise nõrgenemises ja raskuses tasakaalu säilitada. Käimine, kui see üldse õnnestub, on taaruv. Raskematel juhtudel lisandub iiveldus ja oksendamine. Hoog võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Seejärel kõrvakohin väheneb ja võib isegi kaduda. Taastuda võib ka kuulmine. Haigushoogude kordumisel halveneb kuulmine aga pidevalt, kusjuures algul vaid madalate toonide osas. 

Diagnoosimisel on kõige olulisem arvestada hoogude kestust ja sagedust ning täpsustada sümptomeid. Ménière’i tõbi paraneb sageli iseenesest, optimaalne ravi peaks lõpetama peapöörituse, vähendama kõrvakohinat ja parandama kuulmist. Soovitatav on vähese soolasisaldusega dieet, vältida tuleb kofeiini ja alkoholi. Ravimitest kasutatakse beetahistiini, hõlmikpuu kuivekstrakti, veresoonelaiendajaid, parandamaks mikrotsirkulatsiooni, ning rahusteid. Vajaduse korral tuleb otsida abi psühholoogilt.

Tagasi üles