Taastusravi edukus sõltub inimese tahtest ja rahakoti paksusest

Operatsioonijärgne taastumine võtab tihti palju aega. Foto: Panthermedia / Shannon Fagan/Scanpix

Taastusravi on patsiendile üks suurima omaosalusega meditsiiniteenustest, kuid kui selle järele on kiire vajadus, ei jää keegi abita, sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja Heidi Alasepp Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Pärast aktiivravi on Eesti inimese tervisenäitajad Lääne-Euroopaga samal tasemel, kuid tagasilöök tuleb just taastusravi ajal, mis ühelt poolt on suure omaosalusega, kuid teisalt sõltub ka inimese enda aktiivsusest ja tahtest paraneda.

Taastusravi puhul on tähtis professionaalne meeskonnatöö. «Jah, füsioterapeut teenib erapraksises rohkem, kuid ometi töötab meil 150 inimest, raudvara on stabiilne, sest töö on vajalik ja põnev,» sõnas Alasepp. Ta lisas, et siiski oleks vajalik, et tervishoiutöötaja staatus laieneks ka füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele ja teistele meeskonnaliikmetele.

Raviplaani koostavad patsient ja arst koos, sest paljud protseduurid ei ole haigekassa poolt rahastatud. «Raviplaan on patsiendipõhine. Mõne inimese taastamine võtabki aega, eriti juhul, kui selja taga on raske operatsioon,» nentis Alasepp. Ometi peab ühel hetkel patsient ise edasi minema ja õigel teel jätkama.

«Inimesest endast sõltub väga palju, taastumise juures on oluline ka varasem elustiil – kui palju ta liikus, kui kvaliteetselt toitus. Kindlasti näitame enne koju saatmist abivahendeid ja püüame rääkida lähedastega, sest sageli on vahetult pärast haiglast lahkumist nende toetus vajalik,» lausus Alasepp. Ta rõhutas, et hoolimine on väga tähtis. Pärast insulti on inimene ju sama, lihtsalt suurema abivajadusega, austus ja armastus tema vastu peavad jääma.

Enamik taastusravikliinikuid on spetsialiseerunud, näiteks on meeskonnad, kes töötavad insuldi läbi elanud patsientidega, südamehaigetega või vähiravi saavate patsientidega. ITK üks suund on amputeerimise järgne taastusravi, näiteks käivad nende juures ka Eesti sõdurid, kes on missioonidel jäseme kaotanud. «Meil on eraldi proteesimeistrid, kes käisid USA-s õppimas, valdkond areneb väga kiiresti, proteesiga inimesed saavad täiesti normaalselt elu elada – sportida, matkata,» rääkis Alasepp.

Rahastamisest rääkides on ambulatoorne taastusravi suurima omaosalusega, 42 protsenti sellest maksavad patsiendid ise kinni. «Tõepoolest, taastusravi on kahetsusväärselt suure omaosalusega, kuid need, kelle jaoks on õigeaegne ja väga kiire taastusravi vajalikud, abi ka saavad,» sõnas Alasepp. «Julgen väita, et meie haiglas on taastusravi kättesaadavus kümne aastaga vaid paranenud.»

Kuula saadet siit.