Abivahendite süsteemi ootavad ees olulised muudatused

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega plaanitakse muuta abivahendite piirhindasid ja täiendada nende abivahendite loetelu, mille jaoks pole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust teatud abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed.

«Abivahendid peavad olema võimalikult lihtsasti ja kiiresti kättesaadavad kõigile abivajajatele,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. «Näiteks anname ka õdedele õiguse alates 1. juulist 2019 hinnata, kas inimene vajab lamatiste vältimiseks spetsiaalset madratsit või hoopis istmepatja. Sageli on just õde see inimene, kes puutub abivajajaga kõige rohkem kokku – nemad oskavad hinnata inimese vajadust iga päev oluliste abivahendite järele. Edaspidi pole selleks eraldi pere- või eriarsti juurde vaja pöörduda ning inimese mure saab kiiremini lahendatud.»

Lamatiste vältimiseks mõeldud abivahenditele lisaks saavad õed hinnata vajadust tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imendavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jm järele. Sotsiaalkindlustusamet koostöös Eesti Õdede Liiduga töötavad 2019. aasta alguses selle jaoks välja spetsiaalse abivahendite täienduskoolituse, kus tutvustatakse lähemalt Eestis toimivat abivahendite korraldust, nõudeid ja hüvitamise tingimusi. Koolitustega plaanitakse alustada 2019. aasta I poolaastal, et esimesed huvilised saaksid juulist abivahendite vajadust iseseisvalt hindama hakata.

Vanaduspensioniealiste inimeste jaoks plaanitakse luua erisus, millega edaspidi pole uriini imendavate abivahendite korduval taotlemisel pere- või eriarsti tõendit enam vaja. 2017. aastal sai uriini imendavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85 protsenti olid vanaduspensioniealised inimesed. «Vanaduspensioniealiste inimeste puhul on tegemist sihtrühmaga, kelle vajadus abivahendi järele enamasti ei muutu,» nentis Iva. «See kergendab oluliselt abivahendite kättesaadavust vanemaealiste jaoks ja vähendab seeläbi ka perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust.»

Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisy-pleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm.

Samuti suurendatakse osade abivahendite limiite ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30.

«Praegu kehtivad kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, seda on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv koguste suurendamiseks. Uute piirkoguste paikapanemisel võeti arvesse nii omastehooldajate kui ka tootjate kogemusi ja praktikat,» märkis Iva.

Muu hulgas jõuti tänavu riigieelarve läbirääkimistel kokkuleppele, et 2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite süsteemi olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele. Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot.