Stress paneb mälule põntsu juba enne 50. eluaastat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Stress kurnab aju.

FOTO: Benis Arapovic / PantherMedia / Benis Arapovic

Kuula artiklit

Kõrge stressitase võib tekitada mälukaotust ja ajumahu vähenemist juba enne 50-aastaseks saamist.

Ajakirjas Neurology avaldatud uuring leidis, et kõrgem kortisooli tase võib mõjutada aju toimimist ja suurust ning võimekust kognitiivsetes testides. Mälukaotust ja ajumahu vähenemist nähti testides suhteliselt noortel inimestel, kellel ei esinenud veel mingisuguseid muid sümptomeid, vahendab CNN

Kortisool on üks põhilisi stressihormoone, mis aktiveerub kehas «võitle või põgene» reaktsioonis. Stressis ja kõrgendatud tähelepanuga inimese neerupealsed toodavad rohkem kortisooli. Hormoon töötab nii, et surub alla mitmed kehafunktsioonid, mis eluohtlikus olukorras võiksid ette jääda.

Kui kriis on möödunud, langeb kortisooli tase ja keha süsteemid muutuvad jälle normaalseks. Kuid kui kehale pidevalt alarmi anda, võivad osad funktsioonid jäädavalt rikkis olla. See viib ärevuse, depressiooni, südamehaiguste, peavalude, kaalutõusu, uneprobleemide ja ka mälu- ning keskendumishäireteni.

Aju on nendele muutustele eriti vastuvõtlik, sest vajab normaalseks toimimiseks väga palju erinevaid toitaineid ja hapnikku. Seega, kui keha vajab neid ressursse stressiga toimetulekuks, jääb ajule olulisi vahendeid vähemaks.

Värske uuring vaatas keskmiselt 48-aastaseid mehi ja naisi. Osalema oli valitud rohkem kui 2000 inimest, kel polnud ühtegi dementsuse märki. Neile tehti aju MRT uuring ning erinevad füsioloogilised testid, mis mõõtsid nende mõtlemisoskust. Umbes kaheksa aastat peale algseid teste hinnati osalejaid uuesti. Tulemused kohandati teiste mõjutada võivate teguritega, nagu vanus, sugu, kehamassiindeks ja suitsetamine. Lõpuks leiti, et kõrgeima kortisoolitasemega inimestel oli näha kõige enam mälukaotust. Kõrgemat stressihormooni taset seostati suurema kahjustusega aju osades, mis liigutasid informatsiooni läbi terve aju ning kahe aju poolkera vahel.

Lisaks oli kõrgema kortisoolitasemega inimestel väiksem suuraju, mis on vastutav mõtete, emotsioonide, kõne ja lihasfunktsioonide eest. Keskmine suuraju maht kõrge kortisoolitasemega inimestel oli 88,5 protsenti aju kogumahust. Normaalse stressihormooni tasemega oli suuraju maht 88,7 kogumahust. Huvitav oli see, et suuraju maht oli stressist mõjutatud ainult naistel. Uuringus osalenud naistest oli aga 40 protsenti hormoonravil ning östrogeen suurendab kortisooli taset. Uuringu tegijate sõnul kohandati tulemused ravi mõjule, kuid lõplikult ei saa hormoonravi efekti kõrvaldada. 

Kriitikute sõnul toob uuring välja vaid suhte, kuid mitte põhjuse ning tuleks täpsemalt uurida, kas ja kuidas stress dementsuse tekkimist mõjutab. Sellest hoolimata tasub igal juhul osata stressi maandada, võtta enda jaoks aega ja mediteerida. Samuti teame, et inimestel, kes on terve elu füüsiliselt aktiivsed olnud, esineb dementsust vähem. Stressi kontrollimiseks on võimalik leida viise, mis toovad kasu tervele kehale.   

Tagasi üles