Arst: mida rohkem otsime, seda enam leiame

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Sünnimärkide kontrollimisest on saanud nahaarstide põhitöö.
  • Mure melanoomi pärast ajendab sõitma teise maakonda.
  • Liikuv nahaarsti kabinet osteti annetuste eest.

Mobiilses vähikabinetis töötav Tartu Ülikooli kliinikumi õde Maili Maalmann näitab, milliste nahamoodustustega nende poole pöördutakse.

FOTO: Kasper Mäe

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kuigi statistika näitab nahavähki haigestumist halvas valguses, on Tartu Ülikooli kliinikumi nahaarsti Külli Paasiku sõnul suurte arvude taga Eesti inimeste hoolsus – oma sünnimärkidel hoitakse silma peal.

Tartu Ülikooli kliinikumist Rakverre vastuvõttu tegema tulnud nahaarsti Külli Paasiku sõnul oli esimene patsient kohal ammu enne kabineti avamist, vanahärra ootas neid aegsasti parklas. «Tal oli küll kahe nädala pärast operatsiooniaeg olemas, aga tahtis teada, kas ei peaks varem lõikama. Ma rahustasin ta maha, et kaks nädalat ongi meditsiinis hästi ruttu,» rääkis Paasik.

Kui dr Paasik paarkümmend aastat tagasi noore tohtrina tööd alustas, ei käinud inimesed sünnimärke arstile näitamas, vaid dermatoloogil tuli ravida peamiselt nahahaigusi.

«Melanoomist siis ajakirjandus ei rääkinud, ja kui sellest ei räägita, siis sünnimärke ka ei jälgita,» sõnas arst.

Tagasi üles