Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2018/11/06/11554576t1hf5f3.jpg)
- Naisel tuli ravi jätkamise eest ise võidelda.
- Jõutreeningul suudab näpsuke naine teha tuule alla pea sajale kilole.
- Viis kilo suurem kaalunumber on suur võit.
Kaks aastat tagasi sai 25-aastane Kadri-Ly Miil pärast pikki kuid arstide vahet käimist kolmanda staadiumi melanoomi diagnoosi. Haigusele aitas mitte alla vanduda kindel soov end jõusaalis proovile panna.
«Mina ei ole haiglas noori inimesi näinud. Kui ma käin onkoloogiaosakonnas analüüse andmas, siis noori seal küll ei ole. Mõni on võib-olla 50-aastane, aga ka 50-aastane on noor inimene,» ütles 27-aastane Kadri-Ly. Kuna saatuslik sünnimärk asus keset selga, naine ise selle muutumist ei märganud. «Aga kirurg ütles kohe, et 90-protsendilise tõenäosusega on see pahaloomuline,» meenutas naine kahe aasta tagust aega. Pärast sünnimärgi eemaldamist tuli vastust oodata kolm nädalat.
/nginx/o/2018/11/06/11554577t1h5cef.jpg)
Kui see käes, tuli teha uued uuringud ja lümfisõlmede operatsioon, et teha kindlaks, kui kaugele on haigus levinud. «Jälle ootad kolm nädalat ja see on väga pikk aeg, nädalad tunduvad kuudena,» sõnas Kadri-Ly. Arstid pakkusid talle kogemusnõustamist, kuid ta otsustas sellest loobuda. «Mida ma nõustajaga ikka räägin, mul ei ole häda midagi,» põhjendas kahe väikse lapse ema oma otsust. Kuna tal diagnoositi melanoomi väga agressiivne vorm, poleks kiiritus ja keemiaravi teda aidanud. Ainus võimalus oli enda süstimine immuunravimiga kolm korda nädalas. Aastaga paranesid naise tervisenäitajad nii palju, et ravi taheti lõpetada, kuid Kadri-Ly polnud nõus. «Ma teadsin, et melanoomi tõttu surnud laulja Revo Jõgisalu ravi oli samuti varem lõpetatud ja mõni aasta hiljem oli tal juba neljas staadium. Sellepärast ma olingi vastu, kui taheti ravi lõpetada,» rääkis ta. Nii pikenes ravi veel kolm kuud.
Kuigi süstide kõrvalmõjuna kerkis alguses palavik ligi 41 kraadini ja olid tugevad iiveldushood, otsustas naine pool aastat pärast operatsioone hakata tegelema bikiinifitnessiga. «Varem ma ei oleks saanud, sest mul olid päris suured haavad,» sõnas Kadri-Ly. Kui tavaliselt minnakse jõusaali, et kaalus alla võtta, siis Kadri-Lyl oli hoopis vastupidine mure. Ta on eluaeg olnud hästi peenike ning haigusega langes kaal veelgi. «Olin nagu luu ja nahk,» iseloomustas ta ennast. «Vormis inimesed on ilusad, ja siis tuli mõte, et just see on ala, millega võiks ennast proovile panna.» Jõusaali treenerile tuli tema plaan šokina: et nii noor inimene, sellise diagnoosi ja sooviga. Aga soov oli nii suur, et Kadri-Ly läks trenni ka siis, kui pärast süstimist kerkis palavik 37,5 peale. «Mul oli soov tõestada iseendale, et kõik on võimalik, et isegi kui sul on vähk, ei tasu pead norgu lasta,» sõnas naine.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/06/11554578t1hc647.jpg)
Ta tunnistab, et treening aitas ka muremõtteid eemale hoida. Arstidele ta oma plaanist ei rääkinud, nemad lugesid sellest tema blogis. «Eks trenn ühest küljest võtab energiat, teiselt poolt annab juurde,» on naine oma otsusega rahul. Treeningu esimesed tulemused olid näha alles poole aasta pärast ja nüüd on naisel ka juba esimesed edukad võistlused seljataga. Eesti meistrivõistlustel tuli ta neljandaks ja Riias jäi kuuendaks. «Finaali saamine on päris keeruline, sest laval on üle 20 naise reas ja vaid kuus neist saavad finaali,» selgitas ta. Kadri-Ly on võtnud sihiks võita lähiriikides toimuvad võistlused ja on selle nimel valmis ka kuus korda nädalas treenima. «Ega väga kaua ka ei jaksa sellega tegelda, sest teisi plaane on veel, mida tahaks teoks teha,» on ta samas realist.
Kuigi soov jõuda esikolmikusse on suur, tunnistab Kadri-Ly, et ennekõike võistleb ta iseendaga, mitte koha pärast poodiumil, sest medal tuleb nagunii, kui vorm on hea. «Kui on vaja teha 50 kg raskusega kükke, siis esialgu mõtled, et ei suuda püsti tõusta, aga kõik on võimalik, kui tahta,» on ta kindel. Muide, praegu paneb ta tõstekangile raskuseks juba 92 kilo. «Paljud mehedki ei suuda seda,» on ta oma hea vormi üle uhke.
/nginx/o/2018/11/06/11554579t1h4eb1.jpg)
Õigupoolest on nii suur pühendumus ja tahtejõud ka talle endale üllatuseks, sest lapsena oli ta püsimatu ja jättis pooleli kõik trennid, olgu tennis, kergejõustik või purjetamine. «Aga nüüd ma olen peaaegu kaks aasta treeninud ja tahan endiselt jätkata,» ütles ta rahulolevalt. Kui tavaliselt muretsevad naised iga lisanduva kilo pärast, siis Kadri-Lyd suurem näit kaalul rõõmustab. «Kui hakkasin treenima, siis kaalusin 45 kg ja mõtlesin, et kaalu saamine 55 kg peale oleks väga hea. Nüüd kaalun viis kilo rohkem,» rääkis naine.
Kuna Kadri-Ly peab blogi «Vähist bikiinifitnessini» ja räägib oma haigusest avalikult, on Eesti võistlustel tema tavatu teekond lavale teada. «Aga võistlustel see kedagi ei huvita, laval loeb lihaste paksus ja see, kui hästi need on välja joonistunud,» sõnas ta.
Tänu blogile on temaga ühendust võtnud mitu vähidiagnoosi saanud inimest, kes uurivad, kuidas selle diagnoosiga edasi elada. Kui Kadri-Ly pakatab positiivsusest, siis saatusekaaslaste meeleolu on pigem negatiivne.
Kadri-Ly on veendunud, et iga asi siin elus on millekski hea ja kellelegi ei panda raskemat koormat, kui ta kanda jõuab. «Ma ei taha või ei oska oma haiguses midagi halba näha, aga teistele ma seda ka ei soovi,» tunnistas naine. Ta on veendunud, et tema lähedastele on see aeg olnud isegi raskem kui talle endale. «Ma ei kujuta ette, mida mu ema võis tunda,» tõdes kahe poja ema.
Kadri-Ly sõnul ei saanud ta vanasti nädal enne tervisenäitajate kontrolli magada, muretsedes, millised on analüüsivastused. Enam ta seda ei tee. «Pole mõtet halvasti mõelda, sest sellega sa kutsud endale selle kaela. Ükskõik, mis see ka ei oleks, pigem tuleb mõelda positiivselt,» on ta veendunud.
Oma pakatavast optimismist hoolimata annab naine endale aru, et kuigi järelkontrollis peab ta nüüd käima vaid kord aastas, ei saa ta end kunagi täiesti terveks pidada. Siiski on ta otsustanud elada iga päeva nautides.