Vähiravifondi tegevjuhile pakuti kopsakat altkäemaksu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Altkäemaks. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kuula artiklit

Vähiravifondi tegevjuht Katrin Kuusemäe sai suvel üllatuse osaliseks, kui fondilt oma emale abi palunud mees pakkus talle 7000 eurot altkäemaksu.

Sel suvel pöördus vähiravifondi «Kingitud elu» poole mees, kes teatas, et tema ema vajab abi, kirjutab fond sotsiaalmeedias. Fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe selgitas talle esmalt, et abi taotlemiseks vajaliku info ja taotlusvormi leiab fondi kodulehelt. Mees palus aga tungivalt võimalust kohe silmast silma kokku saada. Kohtumine leidiski aset samal päeval Lääne-Virumaal ühe kaupluse parklas. 

Mees oli väga viisakas ja vabandas, et ta on nii kärsitu. Teatas, et on meeleheitel, sest ema vajab kiiresti abi. Kuusemäe seletas uuesti, et kõigepealt tuleb fondile esitada taotlus, seejärel epikriis ja arsti suunamiskiri. Kui paberid koos, viib Kuusemäe taotluse fondi nõukogu lauale. 

Mees kirjeldas põhjalikult ema ravi senist kulgu ning oli arvamusel, et Eestis ei ole võimalik parimat ravi pakkuda. Ta tõi välja erinevaid riike, kus on tema arvates ainuvõimalik ema ravida, sealhulgas Venemaa, Saksamaa, Iisrael, USA ja Soome. Tegelikult oli mehe ema juba välismaal ühe kalli raviga alustanud, kuid rahalised võimalused selle jätkamiseks olid ammendunud. 

Fond selgitas kohe välja, et seda ravi siiski tehakse ka Eestis, kuid mitte haigekassa rahastusel. Selgus, et kõnealune ravim on täiesti saadaval ka Eestis ning fond on seda ostnud paljudele abivajajatele. Mees teatas, et ainult USAst saaks osta ravimi, mis kindlasti ema aitaks, aga selleks ei jätku perel raha. Taas seletati talle, kuidas täpselt vähiravifondist abi taotleda ning milline on nende otsustusprotsess. 

Kohtumine hakkas läbi saama, kuid enne hüvastijättu juhtus midagi väga ootamatut: mees võttis oma märkmiku ja kirjutas sinna, et kui fond annab talle 30 000 eurot ema raviks, siis 7000 eurot sellest saab tegevjuht Kuusemäe endale.

Kuusemäe oli hämmingus ning pöördus naise raviarsti poole. Selgus, et selline patsient on tõepoolest olemas ja saanud välismaal ravi, mille pere ise kinni maksis. Mis siis, et sama ravi oleks olnud fondi toel saadaval ka Eestis. Mõne nädala pärast saabus ka perelt abitaotlus, millest selgus, et varasemalt mainitud ravim pole konkreetse vähivormi puhul üldse näidustatud. Arst ei saanud fondile saata vajalikku suunamiskirja, sest puudusid tõendid, et ravim võiks naist aidata. 

Taas soovis mees Kuusemäega kohtuda ning tõi kaasa välismaa raviarved, mille palus fondil tagantjärgi hüvitada. Fond aga tehtud ravi tšekkide alusel ei kompenseeri. 

Vähiravifond paneb südamele, et abi paludes tuleb arvestada järgmist:

  • Fondist abi saamisel on ülioluline arsti suunamiskiri. Arst teab, mida tema patsient päriselt vajab, mis võiks aidata, aga abitaotleja on patsient ise. 
  • Toetuste üle otsustab ainult vähiravifondi nõukogu (mille kaheksast liikmest viis on Eesti tipponkoloogid). Tegevjuht ei jaga raha. 
  • Fond ei anna kunagi patsientidele raha. Nad tasuvad patsiendi eest tema raviarved, mis tulevad haiglast või apteegist.
Tagasi üles