Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tervisepsühholoog Triinu Stanford.
Tervisepsühholoog Triinu Stanford. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Statistika näitab, et ligi 40 protsendil üle 65-aastastel on depressioon, kuid vaid 10 protsenti neist saavad ravi. Eakate depressiooniga käib kaasas valehäbi ja kartus, mille saab eemale peletada spetsialisti abiga, sest ravi on olemas.

Eakate depressiooni sümptomid on üldjoontes sarnased üldise depressiooniga. Küll aga on täheldatud, et vanemas eas alanud depressioon kestab kauem ning patsiendid väljendavad vähem kurbust tunnetes. Selle asemel esineb rohkem füüsilisi sümptomeid, näiteks krooniline valu, kaalu langus ja unetus, rääkis Confido Erameditsiinikeskuse tervisepsühholoog Triinu Stanford.

Depressioonis eakatel on suurem kardiovaskulaarsete haiguste ja kuni kaks korda suurem suitsiidirisk kui tavapopulatsioonis. Eakate depressioon on tihti tingitud komorbiidsusest ehk mitme haiguse koos esinemisest. Vaimse tervise halvenemisel mängivad suur rolli negatiivsed elusündmused ning iseseisvuse kaotamine. «Teame, et eakatel on depressiooni risk tegelikult päris kõrge, see käib kaasas südameveresoonkonna haigustega, diabeediga, insuldiga. See on palju aladiagnoositud, sest vanemad inimesed ise arsti juures tuju üle ei kurda,» seletas Stanford. Tervisepsühholoogi sõnul ei oskagi patsiendid karta, et tegu võib olla depressiooniga, selle haigusega käib kaasas stigma. «Puudub täielik arusaam, et see on päris haigus,» nentis Stanford.

Tagasi üles