Psühholoog: alkohol halba enesetunnet ei peleta, isegi kui ajutiselt nii paistab

Sõltuvusest võib anda märku see, kui inimene lahendab emotsionaalseid probleeme ainult alkoholiga. Foto: Torsten Tracht / PantherMedia / Torsten Tracht

Tervisekäitumise uuringud näitavad, et eestlane vaatab murega ikka pudeli põhja ning usub, et alkohol leevendab rasket elu. Kurnatud vaimsele tervisele mõjub alkohol aga hävitavalt, sest sealt saadav heaolutunne on pikas perspektiivis petlik.  

Alkoholi ja vaimse tervise murede koosmõju on suur probleem terves Euroopa Liidus, rääkis kliiniline psühholoog Mihhail Beljajev. «Tegelen otseste tagajärgedega ning mõnikord pöörduvad inimesed juba väga raskes seisundis,» sõnas ta. Tema sõnul on tarvis, et murest räägitaks natuke julgemalt, sest vaid suurema teadlikkusega saab tõeliste probleemide teket ennetada.

Sellised kampaaniad ei viita, et alkoholi ei tohiks üldse tarvitada, põhiline on tunda ära kuritarvitamine ja sõltuvus. «Sõltuvus ei teki kohe, kui inimene hakkab alkoholi tarvitama. Esimesena tekib üksilduse tunne, see on kõige olulisem põhjus,» rääkis Beljajev. Alkoholini võib panna kätt sirutama masendus, mis on tingitud üksindusest, nii tööalastest kui isiklikest probleemidest. Inimene tarvitab vägijooki just selleks, et tulla toime emotsionaalse probleemi või väsimusega. Kui see käitumine on sage, võibki tekkida tasapisi kuritarvitamine - kasvab tolerantsus ning sellega koos ka alkoholikogused. Sealt edasi tuleb ka sõltuvus.

Sõltuvuse teke on seotud inimese ajusüsteemide, tasu ja motivatsiooniga. Iga kord, kui inimene tarvitab alkoholi, pakub see heaolutunnet. Elevust tekitab dopamiin, mõnu- ja meeldivustunnet pakuvad vabanevad endogeensed opioidid. Samas muudab see mõtlemise juhmimaks ja aeglasemaks tänu glutamaadi ja GABA närviühendusainete vabanemisele. Emotsioonide kontrollimise võime halveneb ja võimenduvad halvad tunded, kuna serotoniinisüsteem saab kahjustada. Seepärast öeldaksegi, et alkohol on depressant, kuna kasvatab stressi, masendust ja ärevust. Seda ka siis, kui sõltuvust pole veel tekkinud. Loomulikul viisil tuleb naudingutunde jaoks pingutada. Näiteks tekitavad häid tundeid millegi põneva õppimine, meeldiv seltskond või sporditreening. Alkohol aga võimaldab neid meeldivaid tundeid kogeda ilma igasuguse pingutuseta, mistõttu tekibki soov ikka ja jälle seda mugavalt tunnetada.