Arst: haiglatel on kasulik kõik EMOsse tulijad vastu võtta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Haiglad on motiveeritud kõik EMOsse saabujad vastu võtma.
  • Väga paljud EMOsse tulijad ei peaks triaažiõe juurest edasi pääsema.
  • Soomes tegeleb kergemate traumadega tervisekeskuse medõde.

Tallinna valvekliiniku juhataja Ingmar Lindström on veendunud, et kuni EMOdes võetakse vastu kõik tulijad, ei muutu Eestis mitte midagi.

FOTO: Madis Sinivee

Kuula artiklit

Kuigi erakorralise meditsiini osakondade arstid ägavad töökoormuse all, pole suurhaiglad huvitatud EMO järjekordade lühendamisest, leiab aastaid Soome tervisekeskustes töötanud ja nüüd Tallinnas valvekliinikut juhatav Ingmar Lindström.

Lindströmi juhitav erakliinik avab Tõnismäel oma uksed alles siis, kui perearstikeskustes on tööpäev läbi, ning sinna on oodatud kõik kergema tervisemurega hädalised, kes tahavad kohe abi saada.

Haiglad kurdavad küll, et EMOsse tullakse liiga kergekäeliselt, ent Lindströmi hinnangul polegi nad tegelikult huvitatud sellest, et pöördujaid oleks vähem. «Enne vastuvõtu avamist käisime läbi kõik neli Tallinna haiglat, et andku meile üks ruum ja las nohutajad tulevad EMO asemel meie juurde. Ruumi ei tahtnud keegi anda, pigem taheti meid tööle,» meenutas valvekliiniku juhataja kahe aasta tagust aega. Tema sõnul on EMO haiglatele kui põhjatu kaev.

Lindströmi sõnul on EMO haiglatele kui põhjatu kaev, sest EMO arved makstakse kinni ka siis, kui haigekassa raha on otsas.

«Sealt muudkui tuleb raha peale ja kui muu haigekassa raha on otsas, siis EMO arved makstakse ikka kinni,» ütles ta. Nii on tema sõnul tekkinud olukord, kus ühest küljest tahaks ülekoormatud EMO arstid osa patsiente mujale saata, samas haiglajuhtide jaoks on EMO vastuvõtt tuluallikas.

Ülekoormatuse tõttu võivad aga tekkida saatuslikud vead. «Hiljuti tuli patsient, kes saadeti ühest EMOst infarktiga koju, me saatsime ta teise haiglasse edasi,» tõi Lindström näite. Ta lisas, et pidevalt kergemaid juhtumeid läbi hekseldades võib arstil midagi olulist jääda märkamata.

Lindström on veendunud, et kuni EMOdes võetakse vastu kõik tulijad, ei muutu Eestis mitte midagi. Kui tõesti soovitakse ülekoormuse probleem lahendada, siis tuleb vastu võtta poliitilised otsused. «Lihtne on öelda, et EMO ei võta kõiki vastu, aga siis tekib küsimus, kuhu need inimesed lähevad,» tõdes ta. Sel juhul peab kas tervisekeskuste või haiglate juures olema võimalus abi saada ka neil patsientidel, kes ei ole kriitilises seisundis.

Eelmisel nädalal teatas Lasnamäel tegutsev Medicumi erakliinik, et on valmis avama esmatasandi erakorralise vastuvõtu, kui haigekassa seda rahastab. Lindströmi sõnul oleks selliste vastuvõttude avamine pealinnas üks võimalikke lahendusi. «Peamine probleem oleks ilmselt personaliga. Seal peaks olema ka lihtsamate laborianalüüside ja röntgenuuringute võimalus,» arutles erakliiniku juht.

Eelmisel nädalal teatas Lasnamäel tegutsev Medicumi erakliinik, et on valmis avama esmatasandi erakorralise vastuvõtu, kui haigekassa seda rahastab.

Kuigi praegu teeb valvekliinik osaliselt seda tööd, ei hakkaks nemad Lindströmi sõnul haigekassa rahale pretendeerima. «Aga kui võtta EMOdelt miljon ära ja anda see tervisekeskuse valvetele, siis hakkaks olukord paremaks muutuma,» arvas ta.

Mõlemal pool Soome lahte töötanud arst möönab, et ilmselt on Eesti inimesi väga keeruline harjutada mõttega, et mitte iga tervisehädaga ei maksa minna EMOsse, kuid ilmselt oleks harjumuse muutmisel abi sellest, kui EMOde juures oleks eraldi valvevastuvõtt kergemate tervisehädadega inimestele.

Nii näiteks koonduvad Soomes varem tervisekeskuste juures olnud valvevastuvõtud aina enam haiglate juurde. «Valvevastuvõtt on küll suurhaiglaga samas hoones, aga see on eraldi üksus,» rõhutas Lindström. Valvetoas tegeleb pöördujaga õde, kes vajadusel kas konsulteerib arstiga või suunab haige tema juurde edasi. Ta tõi näiteks Tartu-suuruse Lahti linna, kus on viis esmatasandi arsti (Eesti mõistes perearsti – toim), kellest üks on väljaspool tööaega (kella 8–16 – toim) valves. Ka lihtsamate traumade korral saab üle lahe abi tervisekeskuse valvetoast. «Kui laps saab kukkudes peahaava, mis jookseb verd, aga tal ei ole teadvusekadu ja ta ei oksenda, siis selle traumaga tegeleb õde,» rääkis ta.

Kuigi Soomes elavad eestlased pole sealse arstiabiga rahul, hindab Lindström sealset korraldust Eesti omast paremaks. «Väline pilt ei pruugi nii ilus olla, aga köögipool on parem, sest otsused on meditsiiniliselt korrektsemad. Siin nõuad endale saatekirja eriarsti juurde või röntgenisse, kuigi meditsiiniliselt pole see põhjendatud,» sõnas ta.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste: kui kohest sekkumist pole tarvis, võiks anda soovituse minna perearstile

Kui inimene pöördub erakorralise meditsiini osakonda, on meedikul seadusest tulenev kohustus hinnata tema seisundit ja otsustada abi vajadus, sh kui kiiresti abi vajatakse (nn triaaž). Kui triaaži otsus on, et kohest sekkumist ei ole vaja – näiteks on tegu tavapärase viirusinfektsiooni või vaigukorgiga kõrvas vms –, on täiesti põhjendatud anda soovitus pöörduda päeva-paari pärast perearsti poole või käsitleda seda pöördumist ilma saatekirjata pöördumisena ravikindlustuse seaduse paragrahv 70 tähenduses (patsiendi jaoks tasulise visiidina) ning võtta patsiendilt tasu järgneva eriarsti visiidi eest.

Riigikontrolli audit: rahastamiskord soosib arvukaid EMO vastuvõtte

Praegu pole haiglatel rahalist motivatsiooni vähendada lihtsamate tervisemuredega erakorralise meditsiini osakondadesse pöördujate arvu, leidis EMOde tööd auditeerinud riigikontroll.
«Kuigi haiglate sõnul ei kata praegune rahastamismudel raskemate EMO juhtude puhul tegelikke ravikulusid, pöördutakse peamiselt erakorralise meditsiini osakonda kergemate tervisemuredega ja nende visiitide tegelik maksumus on pigem väiksem kui eriarstiabi patsientide puhul,» on kirjas riigikontrolli auditis. Kuigi patsient pöördub EMOsse lihtsa tervisemurega, saab haigla sellegipoolest tasu, nagu oleks tegu eriarsti vastuvõtuga.
Kuna EMOsid eraldi ei rahastata ja esmalt kuuluvad tasumisele vältimatu abi raviarved, on tekkinud olukord, kus aina enam eriarsti vastuvõtte tuleb teha ületööna.
Riigikontroll viitab oma auditis haigekassale, kelle sõnul on haiglad polikliiniku vastuvõttude ja päevaravi ületööst huvitatud, kuna suures osas on üldkulud kaetud lepingu raames osutatud teenuste kuludega. «Selline rahastamissüsteem soodustab EMOs nende patsientide vastuvõttu, kes oleks võinud abi saada ka perearstilt,» leiab riigikontroll.
Ravi rahastamise lepingu tingimuste kohaselt maksab haigekassa haiglate ületöö eest vaid juhul, kui ambulatoorsete (polikliiniku – toim) ravijuhtude tarbeks poolaastas ette nähtud raha on ära kasutatud. «Kliinikumi esindaja (Mart Einasto – toim) hinnangul suunab selline süsteem haiglaid osutama palju väiksema maksumusega ambulatoorset ravi, et lepingus ettenähtust enama töö eest statsionaarses ravis (haiglaravi – toim) saaks haigla tasustatud,» tõdeb riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul loob praegune lepingumahul põhinev EMO rahastamissüsteem olukorra, kus haiglatel pole rahalist motivatsiooni vähendada välditavate EMOsse pöördumiste arvu.
Riigikontroll toob samas välja, et kuna EMO tööd rahastatakse haiglate eriarstiabilepingutes ettenähtud raha arvelt, toob EMOsse pöördumiste suur arv kaasa plaanilise eriarstiabi kättesaadavuse halvenemise. Samas kasvab EMO osa haiglate kuludes. «Kui patsiendid ei pääse õigel ajal plaanilisele ravile, siis võib nende terviseseisund halveneda. Viimane võib omakorda soodustada erakorraliste pöördumiste kasvu,» öeldakse riigikontrolli auditis. Hanneli Rudi

Tagasi üles