/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11557624t1hdc07.jpg)
Kaua on arvatud, et mõnel inimesel on geenidega vedanud rohkem kui teistel ja see tagab ka pikema eluea. Uus teadusuuring seab aga selle kahtluse alla.
Mil määral mõjutavad geenid eluea pikkust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Calico teadusuuringute keskuse teadlased koostöös sugupuid koondava Ancestry internetilehega uurisid 400 miljoni inimese suguseltse. Nad jõudsid järeldusele, et geenidel on inimese oodatavale elueale tunduvalt väiksem mõju, kui seni arvatud, vahendab Medical News Today.
Sugupuid koondava internetilehe info põhjal tehtud uuringus keskenduti pärilikkusele, sealhulgas selle seosele inimeste ennustatava elueaga. Selgus, et geneetika mõjutab inimese eluiga kõigest seitsme protsendi ulatuses elustiili, oluliste valikute ja muude juhuslikumate faktorite kõrval.
Uurijad avastasid, et abikaasade eluea pikkus oli palju sarnasem kui veresugulastest õdedel-vendadel. Selle põhjendus võib olla, et partnerit valides otsime kedagi, kes oleks meile sarnane ja samade eluvaadete ning käitumisega. Sarnane saab olema ka tervist mõjutav keskkond, mis tagab suurema võimaluse ühesuguseks elueaks.
Teadus on teinud ka kindlaks, et inimese tervis pole raiutud vanematelt päritud geenidesse – nende avaldumist kontrollivad veel epigeneetilised tegurid, mis on mõjutatud keskkonnast. Eelkõige sellest, kuidas sa toitud, mil määral oled füüsiliselt aktiivne ning kas kahjustad keha ohtlike ainetega.