Levinud vaimse tervise häire vähemalt 79 protsenti kõrgem kui sünnib poeg. Nähtust tuleb eelkõige füsioloogilistest põhjustest, mis ajukeemiat mõjutavad.
Poja sünnitamine suurendab sünnitusjärgse depressiooni riski
Kenti ülikooli uurijad väidavad, et poja sünnitamine suurendab emade immuunsüsteemis põletiku taset, mis arvatakse muutvat aju keemilist tasakaalu, vahendab Daili Mail.
Vaimse tervise häire mõjutab ühte naist kümnest, tekitab pärast sünnitust kurbust, väsimust ja raskusi lapsega ühenduse leidmisel. Värske uuring leidis, et naised, kellel oli sünnitusega rohkem komplikatsioone, olid peaaegu kolm korda tihedamini sünnitusjärgses depressioonis.
Uuring küsitles 296 ema ja leidis, et sünnitusjärgset depressiooni kogesid rohkem need, kes said poja või kogesid sünnitusel komplikatsioone. Komplikatsioone kogenud naistel, kellel oli juba mingi vaimse tervise häire, oli depressiooni risk madalam. Uurijate sõnul said need naised juba tõenäoliselt abi.
Teades kahte riskitegurit, komplikatsioone ja poja sünnitamist, saavad arstid näha, millised naised vajavad sünnitusjärgsetel nädalatel ja kuudel erilist tähelepanu. Sünnitusjärgne depressioon on välditav. On leitud, et suurema riski all naistele nõustamise ja toe pakkumine võib vähendada tõenäosust, et see üldse välja kujuneb.
Tulemustest selgus, et poja sünnitamine suurendas depressiooniriski 71–79 protsenti ning sünnituse komplikatsioonid tõstsid riski 174 protsendi võrra. Teadlased usuvad, et risk tõusis nendes kahes grupis kõrgema põletikutaseme, sisekudede paistetuse ja suurema vere valgeliblede juurdevoolu tõttu. Põletikku seostatakse depressiivsete sümptomitega, sest see võib mõjutada aju keemilist tasakaalu.
Sünnitusjärgne depressioon võib mõjutada sama palju mehi kui naisi. Paljud vanemad tunnevad ärevust, kurbust ja raskusi paaril esimesel nädalal pärast lapse saamist. Kui need sümptomid algavad hiljem või kestavad kauem, võib olla tegu sünnitusjärgse depressiooniga.
Sünnitusjärgset depressiooni iseloomustab:
- püsiv kurbus;
- võimetus tunda huvi või rõõmu ümbritsevast maailmast;
- väsimus;
- unetus;
- raskused lapsega sideme leidmisel;
- teistest eemaldumine;
- raskused keskendumisel ja otsuste tegemisel;
- hirmutavad mõtted, näiteks lapsele haiget tegemisest.