Arst vastab: kõik, mida pead teadma rinnauuringutest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Roosa lint on rinnavähi ennetamise sümbol.

FOTO: Krzysztof Zabłocki / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Rinnaarst dr Riina Kütner julgustab kõiki naisi Regionaalhaigla rinnakabinetti külastama, tulla saab olenemata vanusest ning nii saatekirjaga kui ka ilma. Kõik on oodatud tervist kontrollima, sest õigeaegselt avastatud rinnavähk on hästi ravitav, kirjutab PERHi blogi.

Mida PERHi rinnakabinetis tehakse ja kellele see mõeldud on?

Riina Kütner: Me oleme näinud väga palju vaeva, et üles ehitada efektiivselt toimiv rinnakeskus, kus kõik naised saaksid õigeaegset nõustamist ja abi, ning teiseks — et need, kelle puhul võib olla tegemist tõesti vähiga, saaksid kiiresti ravi. 

Hiljuti alustas meie juures vastuvõtte kogenud ämmaemand, kelle juurde saab tulla väga mugavalt ilma saatekirjata. Kui on mure, näiteks rinnavalud, astuge lihtsalt läbi meie naistehaiguste keskuse registratuurist nr 15 ja aitame. Rinnavaevustega naised peaksid tööpäeva jooksul tulema ikka rinnakabinetti, mitte EMO-sse.

Mida saab kodus enda heaks ära teha, kas eneseuuringust on kasu?

RK: Kõik naised peaksid oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima, see on päris efektiivne meetod. Näiteks meil diagnoositud rinnavähiga naistest ligi pooled on ise kodus tundnud tükki rinnas. Menstrueerivatel naistel on kontrolliks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus.

Mida siis peaks tegema, kui naine on leidnud endal tüki rinnast või vaevab mõni muu rinnaga seotud tervisemure?

RK: Kui olete leidnud endal tüki rinnast või tunnete millegi muu pärast muret, võiksite aja broneerida meie rinnakabinetti. Võib-olla suunab teid perearst või günekoloog, aga ka saatekirja puudumine ei ole takistus, tulla saate rinnakabinetti ka sel juhul. See on kõige kiirem viis jõuda mammoloogi ehk rinnaarsti vastuvõtule õigeaegselt.

Kui otsest muret ei ole, siis mis vanusest soovitate tulla rinnakabinetti?

RK: Naised, kes riskirühma ei kuulu, kellel ei ole kiireloomulist muret ega esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel esimese baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleks end kontrollida sagedamini ja soovitavalt spetsialiseeritud keskuses nagu PERH või TÜ Kliinikum.

Eraldi soovin vanematele prouadele südamele panna, et tulge kontrolli. Rinnavähi esinemissagedus tõuseb koos vanusega, igal nädalal opereerime ka üle 80-aastaseid inimesi. Seega kutsume ka neid naisi rinnakontrolli, kes jäävad sõeluuringu vanusegrupist ülespoole ehk on üle 69-aastased. Sõeluuringule kutsutakse naisi alates 50. eluaastast kuni 69 aastani.

Miks on vaja nii tihedalt kontrollis käia?

RK: Regulaarselt on vaja kontrollis käia, sest mammograafia fikseerib vaid hetkeolukorra ega anna garantiid tulevikuks. Mammograafia paraku ei kaitse rinnavähi eest, vaid aitab haiguse vara avastada. Varajasel rinnavähil ei olegi sümptomeid ja seetõttu tasubki külastada rinnakabinetti. Mammograafias on võimalik avastada ka sellist rinnavähki, mida isegi meie eriarstidena ei suuda rinda katsudes tuvastada. Noorematel naistel kasutame diagnostilise abivahendina ka ultraheli.

Mis saab siis, kui kontrolli käigus avastatakse rinnavähk?

RK: Regionaalhaigla rinnakabinet asub spetsialiseeritud rinnakeskuses, kus on olemas kõik tänapäevased diagnostika- ja ravi võimalused ning väga pikaajaline kogemus, oleme ju Eesti onkoloogiakeskuse järeltulija. Kui esmane diagnoos on olemas, siis tehakse täiendav ultraheli, võetakse koeproov ning seejärel suunatakse naine kiiresti kirurgi vastuvõtule. Edasised raviotsused tehakse juba interdistsiplinaarses konsiiliumis konkreetse patsiendi terviseseisundist lähtuvalt. Seega on patsient kindlates kätes.

Lisaks, juba mitmeid aastaid on meil toimiv ka rinnaplastika konsiilium kogenud plastikakirurgidega, kus arutame koos, kuidas parimal viisil läbi viia rinda taastav operatsioon.

Mis suunas liigub rinnavähiravi?

RK: Rinnavähiravi on pidevas arengus, viimaste aastate jooksul on uusi ravimeid pidevalt juurde tulnud, eriti süsteemravi osas. Hästi on arenenud HER2-positiivsete rinnavähipatsientide bioloogiline ravi, ka haigekassa võimaldab nüüd kahte moodsat ravimit meie patsientidele. Ootame pikisilmi, et saaks heakskiidu ka östrogeenpositiivsete kasvajate ravis kasutatavad CD4/6-inhibiitorid. Kaugelearenenud rinnavähiravi on sageli väga efektiivne, patsiendid on lausa kümneid aastaid ravil ja püsivad töövõimelised.

Juba paari kuu jooksul on meil koos TÜ Kliinikumi ja Geneetikakeskusega käivitumas personaalmeditsiini projekt, kus hakkame kõrgema rinnavähiriskiga naistele teostama sagendatud tervisekontrolli, et välja selgitada, kas geneetiliselt kõrgema riskiga naiste sagedasem kontroll aitab kaasa varasemale rinnavähi avastamisele ja kas inimesed on üldse huvitatud oma geneetiliste testide tulemuste teadasaamisest ning vastavate riskidega tegelemisest.

Kiiresti ja mugavalt õige arsti juurde

Regionaalhaigla naistehaiguste keskuses võtab saatekirjata ja visiiditasuta vastu ämmaemand, kes kuulab naiste mured ära, korraldab uuringud ning suunab vajadusel kohe rinnaarsti vastuvõtule. «Mina kuulan mured ära, vaatan naise põhjalikult üle ning suunan vastavalt kaebuste iseloomule ja vanusele sobivatele uuringutele,» rääkis ämmaemand Irina Loboda. Ta lisas julgustavalt, et vastuvõtule pääseb digiregistreerides või telefoni teel aega broneerides kiiresti.

Kiireloomulise murega võivad naised tööpäeval kuni kella 16.00-ni tulla ka ilma registreerimata. Näiteks saavad keskusest kiiret abi rinnapõletikuga naised. «Teeme ultraheli, avame abstsessi ehk mädakolde ning nõustame naist igakülgselt,» kirjeldas Loboda. Sageli kannatavad rinnapõletiku käes noored imetavad emad, kuid rinnapõletik võib tekkida igas eas naistel ja siis on vaja kiiret abi.

Naistehaiguste keskuses töötavad ka mammoloogid, kes on spetsialiseerunud rinnahaigustele. Vajadusel konsulteerib ämmaemand juba vastuvõtu käigus mammoloogiga, sest tööd tehakse kõrvalkabinettides. «Meie vastuvõtule on vaja digisaatekirja ja kui ämmaemand näeb vajadust edasisteks uuringuteks, siis suunab ta naise meie vastuvõtule,» selgitas mammoloogiaüksuse juhataja Piret Pild. Tema sõnul on keskuse töö korraldatud võimalikult paindlikult, et naistel oleks mure korral võimalus kiiresti vajalikud uuringud ära teha ja mammoloogi vastuvõtule pääseda. «See on kõige otsesem ja kiirem tee õige arsti juurde,» lisas Pild.

Tagasi üles