5 viisi, kuidas vaimne tervis takistab normaalset seksuaalelu elamast

Foto: PantherMedia/Scanpix

Tihtilugu pole probleemides magamistoas süüdi see, et partnerid üksteisega ei arvestaks, vaid seksuaalelu segab liigne ärevus või negatiivne kuvand oma kehast.

Terviseportaal Healthline avaldab viis peamist põhjust, kuidas peas toimuv segab seksuaalelu.

Ärevus. Teatav ärevus kaasneb meie igapäevaeluga, ent inimesed kogevad seda erinevalt – mõni on tundlikum ning laseb ärevatel mõtetel isegi oma elu üle võtta. Liigne ärevus on tihti ka põhjuseks, miks eelkõige naistel on raske orgasmi saada. «Ärevus loob hulgaliselt mõtteid, mis häirivad naudingule keskendumist. Seksuaalterapeutide patsientideks on tihti inimesed, kel on saavutusärevus – nad on nii mures oma võimete pärast magamistoas, alahindavad ennast ning seetõttu ei pruugi ka piisavalt erutuda,» tõdes psühholoog ja seksuaalterapeut Stephanie Buehler. Näiteks võib naine pabistada seepärast, kui hea on partneril temaga olla ning unustab omaenda heaolu sootuks.

Ebarealistlikud ootused. See, mida näeme filmidest, loeme ajakirjadest ja vaatame isegi pornost, mõjutab kahtlemata arvamust seksuaalelust, eriti orgasmide kogemisest. «Meedia on süüdi selle ettekirjutamises, kuidas naised peaksid orgasme saama. Orgasmi kujutletakse kui tunnet, mis raputab maailma, ent sugugi mitte iga naine ei saa võimsaid orgasme, samuti mitte mitmikorgasme. Kui seda eeldada ja ootama jääda, võib õige hetk märkamatult möödagi minna,» rääkis kliiniline psühholoog Lawrence Siegel.  

Kehapildi tajumise häire. Keha düsmorfiline häire tähendab, et inimesel on kindel kuvand ideaalkehast ning ta võib näha oma keha juures vigu, mida seal tegelikult pole. See ei tähenda, et inimene pole rahul ainult ühe kehaosaga, vaid seisund häirib tugevalt tema minapilti ja argielu. Ka see võib olla põhjuseks, miks inimene ei suuda kogeda seksuaalset rahuldust. «Kehapildi tajumise häire võib inimese teadvust muuta nii, et tal on raskusi erutumisega. Selleks, et orgasmi kogeda, peab ta oma negatiivsetel mõtetel täielikult minna laskma, ent see on paljude jaoks probleemiks. Nad murravad pead, kas partneril ikka on nendega hea, või muutuvad ebakindlaks oma keha osas teatud asendites. Ka siin häirib pornost saadud võlts kuvand seda, millised inimesed «peaksid» välja nägema ja mida tundma,» nentis Buehler.

Post-traumaatiline stressihäire (PTSH). See ärevushäire tekib seoses läbielatud trauma või sündmusega, mis hakkab inimest järjepidevalt kummitama. See võib olla seotud nii vigastuse, kellegi surma, seksuaalse ahistamise, koolikiusamisega jm. «Iga tüüpi trauma võib põhjustada probleeme seksuaalelus, alates iha tundmisest kuni orgasmi saamiseni. See, kuidas trauma mõjutab aju, jätab jälje ka seksuaalelule, eriti kui trauma on läbi töötlemata ning segab endiselt inimese elu,» kirjeldas seksuaalterapeut Sandra Lindholm.

Depressioon ja/või antidepressantide tarvitamine. Depressiooniga võib kaasas käia libiido langus ning sama teeb kahjuks ka antidepressantide manustamine. «Peaaegu iga antidepressandi tarbimine võib raskendada orgasmi saamist. Seda kogenud inimesed võiks probleemi arutada psühholoogiga ning kõrvaltoimest teavitada ka ravimiametit. Kui ravimikuuri katkestada pole inimese tervise nimel võimalik, aitab kaasa pikem eelmäng või seksmänguasjade kasutamine,» soovitas Buehler.

Lindholmi sõnul on teisigi füüsilisi põhjuseid, mis võivad seksuaalelu mõjutada. Kõik, mis mõjutab vereringet (südame-veresoonkonna haigused), niisamuti diabeet, võib häirida ka seksuaalelu. Niisamuti on häirivaks faktoriks liigne alkoholitarbimine, mis halvab närvisüsteemi ning takistab seega ka seksuaalelu nautimast. Terapeudi sõnul on parim nõuanne rääkida probleemidest oma partneriga või arstiga ning püüda leida mõlemat partnerit rahuldav ja aktsepteeritav lahendus.