:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/11/09/11561238t1hf0a8.jpg)
Neuroteadlased leidsid kõrvalekalded aju seostes, mis võivad ennustada psühhootilisi episoode ja diagnoosida skisofreeniat varem.
Teatud käitumismuster võib ennustada skisofreenia tekkimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skisofreenia on ajuhaigus, mis tekitab hallutsinatsioone, pettekujutelmasid ja kognitiivseid häireid. Tavaliselt ilmneb see nooruki- või varases täiskasvanueas. Kuigi mõned märgid suuremale riskile, ei ole hetkel võimalik haigust enne esimest psühhootilist episoodi diagnoosida. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid koostöös vaimse terve keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega, vahendab MIT News.
Eile ajakirjas Molekular Psychiatry avaldatud uuring tehti Shanghai vaimse tervise keskust külastanud patsientidega. Skisofreeniat saab hetkel diagnoosida vaid peale esimese psühhootilise episoodi avaldumisel, mis kujutab endast äkilist muutust käitumises ja reaalsustaju kadumist. Uurijad leidsid, et enne seda võivad patsientidel esineda kergemad sümptomid, näiteks häiritud mõtlemine. See võib väljenduda näiteks suvalisel hetkel ühelt teemalt teisele hüppamises või seosetute vastuste andmises. Varasemad uuringud on näidanud, et umbes veerandil inimestest, kellel esinevad need tunnused, tekib hiljem skisofreenia.
Uurijad vaatasid 158 inimest vanuses 13–34, kes olid kõrge riski all, kuna olid varasemaid sümptomeid kogenud. Samuti lisati uuringusse 93 kontrollisikut, kellel polnud ühtegi riskifaktorit. Uuringu alguses mõõdeti ajutegevust MRT uuringuga, kus uuriti aju puhkeseisundis. Aasta pärast esialgseid uuringuid, koges 23 inimest kõrge riskiga grupist psühhootilist episoodi ja neil diagnoositi skisofreenia. Nende patsientide ajuaktiivsuse mustrid eristusid tervetest kontrollisikutest ning neist, kellel skisofreeniat ei esinenud. Oli ka näha, et neil riskantsetel patsientidel, kelle skisofreenia välja ei arenenud olid ajuühendused peaaegu identsed tervete katseisikute omadega.