/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11567227t1he2d9.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kaks määruse eelnõud, millega suunatakse uuest aastast lisaraha nii erihoolekandesse kui ka rehabilitatsiooniteenustesse.
Autismispektriga täiskasvanud saavad ööpäevaringse erihoolduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisavahenditega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste rahastust, et teenuseosutajad oleksid võimelised pakkuma inimestele kvaliteetset teenust ja leidma endale kvalifitseeritud töötajaid, edastas sotsiaalministeerium.
«Seda raha on teenuseosutajatel võimalik kasutada eelkõige palkade tõstmiseks,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Ta selgitas, et teenuseid pakkuvad asutused on korduvalt pöördunud sooviga leida lahendus tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Nüüd tõstetakse teenuste hindasid, et asutustel oleksid paremad võimalused hoida ja leida endale kvalifitseeritud töötajaid.
Eelnõuga luuakse ka uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele, kellel on keeruline käitumine ja kes vajavad oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega.
«Siiani on autismispektriga raske või sügava puudega inimesed saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele. Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab,» lisas Iva.
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sealhulgas 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sealhulgas toetavatel teenustel 4612, ööpäevaringsel hooldusel 2443 kohta ja 2018. aastal lisandunud päeva- ja nädalahoiuteenusel 39 kohta.
Rehabilitatsiooniteenuste parem rahastus tõstab riigi poolt tasustavate teenuste hindu ja annab teenusepakkujatele võimaluse maksta töötajatele paremat palka.
«Läksime riigieelarve kõnelustele eesmärgiga saada valdkonda piisavalt lisavahendeid, mis võimaldaks kõiki teenuse hindu tõsta ligi 20 protsenti,» ütles Iva. «Sinna sisse on arvestatud ka vahendid palgatõusuks – spetsialistide puudus on kujunenud ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas oluliseks probleemiks. Soovime anda teenusepakkujatele võimaluse püsida konkurentsis ja seeläbi parandada ka teenuse kättesaadavust.»
Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle abil on võimalik inimesel ja tema lähedastel õppida, kuidas saada igapäevaselt hakkama erivajadusega. Rehabilitatsiooniteenus sisaldab mitmeid erinevaid teenused, mida pakutakse inimesele vastavalt tema vajadustele (tegevusterapeudi, psühholoogi, kogemusnõustaja teenus jpm). Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2017. aastal rehabilitatsiooniteenust umbes 15 800 inimest.