Mees vajab piinlike terviseprobleemide korral partneri tuge

Foto: PantherMedia/Scanpix

Mehed ei leia naljalt tihti teed arsti juurde, vaid eelistavad sageli seda visiiti viimase hetkeni edasi lükata. Kui mehel peaks tekkima probleem seksuaaleluga, võib olla erakordselt raskendatud nii arsti visiit kui ka suhtlemine partneriga.

«Mida vanemaks mehed saavad, seda vähem toodab nende keha testosterooni ning see põhjustab muutusi nii füüsilises kui ka vaimses tervises. Testosterooni tase hakkab meestel alates 40. eluaastast vähenema umbes ühe protsendi võrra aastas. Seda perioodi kirjeldatakse kui meeste andropausi,» kirjeldas Apotheka proviisor Merilin Nurk-Bonde. Samas mõjutavad testosterooni taset veel ka suitsetamine, ülekaal, ravimite tarvitamine ja kroonilised suguteede põletikud. Seksuaalelus omakorda võivad probleeme põhjustada ka kiire ja närviline elutempo, ebatervislikud harjumused ning oskamatus aega maha võtta.

«Kuna arstid ja apteekrid tegelevad seksuaalhäiretega iga päev, siis ei peaks nende poole pöördumisel piinlikkust tundma. Mure sisust lähtudes võib vaja minna psühholoogi, psühhiaatri, uroloogi või androloogi abi, kuid kõigepealt võib pöörduda apteeki või ka perearsti poole, kes suunab edasi sobiva spetsialisti vastuvõtule,» soovitas Nurk-Bonde. Ta pani südamele, et seksuaalprobleemid on väga tavalised ega sõltu east – neid võib esineda igas vanuses meestel ja naistel.

Probleeme ei maksa varjata, sest kasvõi apteegistki on võimalik leida preparaate, mis seksuaalelu negatiivselt ei mõjuta. Samas on oluline, et kestva mure puhul leitaks tee ka arsti jutule, kes saab välistada tõsisemad haigused, mis muuhulgas võivad avalduda esmalt just seksuaalelu segavana. Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearstid Margus Viigimaa ja Urmo Kiitam rõhutasid, et meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras. Kõige sagedasem erektsioonihäire põhjus on kubemepiirkonna veresoonte funktsiooni langus, mis on enamasti põhjustatud algavast või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisest. Seetõttu on südame-veresoonkonna haigustega (näiteks kõrge vererõhuga) meestel ka erektsiooniprobleemid sagedasemad.

Häired, valu või kõrvetustunne urineerimisel ning valu seemnepurskel võivad viidata ka probleemidele eesnäärmega. Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi kinnitusel on eesnäärmehaiguste hulgas eesnäärmevähk Euroopas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel ning sellele aitab varakult jälile jõuda jällegi enese tervisest hoolimine ning regulaarne PSA-testi tegemine vähemalt alates 50. aluaastast.

Dr Kivi hinnangul ei saa eesnäärmevähki pidada ainult meeste haiguseks, kuna see mõjutab kogu peret ning just nende tugi on mehele kõige olulisem. «Kohe pärast diagnoosi saamist

kaasneb psühholoogiline ja emotsionaalne stress, langeb huvi igapäevategevuste, seksuaalelu, füüsilise aktiivsuse vastu. Siis toimub eluväärtuste ümberhindamine, mees hakkab muretsema oma elu, tervise ja tuleviku pärast,» rääkis ta. Mees vajab diagnoosi saamise hetkest saati pere toetust, sest igasugune ravi võib muuta tema elukvaliteeti, näiteks võivad toimuda muutused mehe potentsis. «Minu praktikas on olnud ka peresid, kes on lahku läinud,» nentis uroloog.

Tema sõnul on uuringutes kindlaks tehtud näiteks see, et abielus olek ise ei mõjuta eesnäärmevähki haigestumist, kuid abielumehed surevad 40 protsenti väiksema tõenäosusega kui vallalised. Põhjus on lihtne – naine hoolitseb mehe eest ning abielumehe puhul saab arstki üsna kindel olla, et sel juhul saavad mehel vajalikud tabletid võetud ning ravi toimima. Partneri tugi peaks alati olemas olema ka mistahes muu tervisemure korral, mis mehele piinlikkust tekitab või meelehärmi põhjustab, sest koos on kergem lahendusi otsida.