Kiusliku sügismasenduse vastu kunstpäiksega: millist turgutust pakub valgusravi?

Reporter Maiken valgusravi seansil. Foto: Raul Mee/Mollusk Media

Kui talveperioodil mitmendat korda tekkiv masendus on probleem, mida ei lahenda ainuüksi mõnusa trenni või vitamiinirikka toiduga, võib abi olla hea tuju ja energia eest vastutavate hormoonide tööd reguleerivast valgusravist.

Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba sõnul on sügistalvine meeleoluhäire või masendus valdavalt nooremate inimeste haigus, kuid selle käes võivad kannatada ka tundlikud lapsed. «Lastel võib ka olla talvemasendus, kui laps muutub korduvalt talvisel ajal n-ö pahaks lapseks – ta on kuidagi tõre, ei taha õppida, muutub järsuks. Täiskasvanud võivad ka olla vahel tõredad ja turtsuda, aga kui talvisel perioodil on laps selline, siis see võib olla ka talvine valgusepuudus,» märkis ta. Kui aga laste unerežiim on korras ja nad käivad iga päev õues, siis peavad nad isegi paremini vastu kui täiskasvanud. «Täiskasvanutele oleks ka vaja kasvatajat, kes neid suunaks, et nüüd käid iga päev õues,» rõhutas Sooba talvel õues olemise ning napigi valguse käes viibimise tähtsust.

Talvedepressiooni diagnoosi ei maksa aga endale niisama kehva tuju alusel panna, vaid seda tuleb kindlasti eristada kui depressiooni, mis on korduvalt tekkinud ainult sügistalvisel perioodil. Sooba pani südamele, et depressioon on tõsine haigus ning sel on kindlad tunnused, mille alusel määrab arsti diagnoosi. Seepärast mõjub igasugune vale tõlgendus halvasti – kui on tõsine mure, et meeleolu on pidevalt halb, soovitab Sooba selle osas esialgu nõu pidada perearstiga.

Pimeda aja ning valgusepuudusega seostatakse kõige enam kahte ainet organismis – käbikeha hormooni melatoniini ja virgatsainet serotoniini –, mille tasakaalutus võib meie tuju, und ning energiataset mõjutada. Melatoniin reguleerib ööpäevarütmi, mis pikal pimedal talvel võib häiruda nii, et melatoniini tase on normist kõrgem ka päevasel ajal. Sooba kirjeldas, et serotoniini nappusel on inimene tihti kas loid või pahur, mõni jällegi käitub teistmoodi, näiteks sööb rohkem või on isutu, sageli saab häiritud ka seksuaalelu. Kui inimene on juba teadlik, et ta pimedat aega väga hästi ei kannata või kui tal on diagnoositud hooajaline depressioon, võib selle vastu aidata valgusravi, mis reguleerib nende ainete taset ning teeb seeläbi olemise pisutki rõõmsamaks.

«Täiskasvanutele oleks ka vaja kasvatajat, kes neid suunaks, et nüüd käid iga päev õues.»

Ida-Tallinna keskhaigla valgusravi kabinetis saab istuda mugavasse tugitooli suure ereda lambi alla, kuulata makist rahustavaid loodushääli ning samal ajal lõõgastuda või näiteks ajakirjagi lugeda. Piisab, kui istuda lambi lähedal teatud kaugusel, otse sellesse vaatama ei pea. Selline seanss kestab pool tundi. Valgusravis kasutatakse nähtava spektri lainepikkusi, mis stimuleerivad organismi rohkem serotoniini eritama ning samas melatoniini rütmiselt väljutama.

Ravikuuriks, millest alates hakkab inimene muutusi tajuma, soovitatakse vähemalt seitset päeva, aga kuur võib kesta ka kuni 21 päeva ning teraapiat võib teha ka ülepäeviti. «Kui inimene teab juba, et tal läheb talvel tuju kehvaks, siis võib alustada juba paar nädalat varem – kohe, kui tulevad sellised pimedad ilmad,» märkis Sooba. Valgusravi mõjub tema sõnul nagu õuesolek, kuid lambid on pisut tugevamad sellest valgusest, mida me näiteks praegu väljas viibides tunneksime. Pigem on lampide mõju sarnane suviselt keskpäevase päikesega.

Valgusravi näol on tegu turvalise kontrollitud valguse käes viibimisega, ent hormoonide tasakaalustamise eesmärgil soovitatakse protseduuri teha pigem hommikupoole. «Kõige rohkem sobib see tavalisele inimesele, kes pimedal ajal ära vajub, aga ka ööpäevarütmi normaliseerimiseks neile, kel on näiteks vahetustega töö – mõte on selles, et melatoniin püsiks oma rütmis,» kirjeldas Sooba. Protseduur ei sobi ärevushäiretega, ülitundlikele ning silmahaigustega inimestele.

Küll aga rõhutas taastusarst, et sügistalvisel perioodil tuleb ennekõike hinnata enda üldist enesetunnet ning hoolitseda selle eest, et tagatud oleks piisav uneaeg, toiduga vajalike vitamiinide ja mineraalainete saamine ning ennast hoitaks erksana ka füüsilise aktiivsusega, sest need kolm komponenti on talvel rõõmsa tuju säilitamiseks siiski esmatähtsad.