/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/29/7525191t1hb075.jpg)
Kui diabeedihaiged lapsed on meil kõik täpselt üles loetud, siis paraku pole täpselt teada, kui palju on Eestis II tüüpi diabeetikuid, rääkis endokrinoloog Anu Ambos täna toimunud diabeedi ümarlaual.
Endokrinoloog: II tüüpi diabeetikute tegelik hulk jääb Eestis selgusetuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ambose sõnul koonduvad endokrinoloogid valdavalt Tallinnasse ja Tartusse. «Lisaks suurtele linnadele on olemas ka gastroleerimisteenus, kus suurte haiglate arstid käivad näiteks Haapsalus, Rakveres. Aga näiteks Hiiumaal nad ei käi. Mida siis hiidlased teevad? Igas maakonnas võiks olla kvalifitseeritud diabeedikoolitaja, kes oleks valmis ka kokku võtma, missugune olukord on, sest me ei tea, kus ja kui palju on meil patsiente,» rääkis ta.
Selline olukord käib II tüübi diabeedi kohta. Nende diabeetikute osas pole Eestis täpselt teada, kui palju on haigeid ja kas nad ka ravi saavad. «On ka selliseid, kes liiguvad ühe arsti juurest teise juurde ja me ei tea, mis ravi nad saavad. Teist tüüpi diabeedi täpse registri pidamine on päris keeruline,» sõnas Ambos.
Arst nentis, et uute ravimite turule tulles tuleb neid küll limiteerida, kuid seda tuleks teha tõenduspõhiselt. Praegu diskrimineeritakse tema hinnangul ravimitega mõõdukalt ülekaalulisi inimesi.
«Igal teist tüüpi diabeetikul peab olema ligipääs kvalifitseeritud koolitaja läbi viidud diabeedikoolitusele ja koolitusi soovitatakse läbi viia korduvalt. Täna koolitab diabeetikud pereõde. On olemas ka diabeediõed, kes töötavad suurtes keskustes, aga minu ettepanek oleks, et peaksime päris tõsiselt mõtlema diabeedikoolitajate ja -õdede ettevalmistamisele. Et nad oleksid olemas igas maakonnas, aitaksid perearsti ja tegeleksid patsientide koolitamisega,» kirjeldas ta.
Ambose sõnul on II tüüpi diabeedi puhul väga oluline roll ennetusel. Küsimusele, kas abi oleks suhkrumaksust, vastas ta, et keeldudesse ja käskudesse ei usu, küll aga positiivsesse eeskujusse ja ennetusse. Samal arvamusel oli haigekassa juht Rain Laane. «Teine pool ravile on edenduse ja ennetuse pool, kus ma väga soodustan seda, et kõik algab iseendast. Vanasti ma panin nagu filmis «Pank» 4–5 teelusikat suhkrut kohvi sisse, enam ei tee seda. Ma usun kampaania mõjusse ja eeskujudesse, heasse sõnasse rohkem kui käskudesse-keeldudesse,» sõnas Laane.
Täna toimus ravimitootjate liidu kokku kutsutud ümarlaud, kus arutleti Eesti võimalustest avastada varem haigus ja parandada diabeetikute ravi. Maailma diabeedipäeva tähistatakse 14. novembril.