5 põhjust, miks hambapesu ajal igemed veritsema hakkavad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Õige suuhügieen on tervete hammaste ja igemete aluseks.

FOTO: salvatore massara / PantherMedia / scanpix

Kuula artiklit

Kui igemete veritsus hambapesu ajal muutub juba peaaegu igapäevaseks nähtuseks, tuleks sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Vahel tuleb ikka ette, et teraline toit kriibib kogemata igemeid ning põhjustab vähese veritsuse. Sage veritsus hambapesu või hambaniidi kasutamise ajal annab aga põhjust arsti poole pöörduda. Kanada hambaarstide liidu juht Peter Doig toob portaalis Reader's Digest välja viis levinumat asjaolu, mis põhjustavad igemete veritsuse.

Igemepõletik. Kui hammastele ja nende ümbrusse kuhjub katt ning tohutu hulk mikroobe, võivad igemed muutuda põletikuliseks. Selle tulemuseks ongi gingiviit ehk igemepõletik. Igemete veritsus võib olla selle ainuke sümptom ning võib juhtuda, et muul ajal ei põhjusta seisund valu ega muid nähtavaid kaebusi. Kui igemepõletikku aga mitte märgata ning jätta see ravimata, võib sellest välja areneda parodontiit, mis on juba märksa tõsisem seisund ning võib viia hammaste kaotuseni. «Gingiviit on peaaegu sajaprotsendiliselt ennetatav – vajalik on normaalne suuhügieen, mis näeb ette hambapesu ja hambaniidi kasutamist, samuti tuleb regulaarselt hambaarsti külastada,» märkis Doig.

Suitsetamine. Suitsetajaid võib pidada riskigrupiks, keda igemete veritsus ohustab. «Suitsetamine kipub igemehaiguste tõenäosust suurendama, sest sissehingatavate toksiinide jäägid jäävad hammastele ning raskendavad korrektse suuhügieeni tagamist. Toksiinid võivad ka igemeid ärritada ning veritsust põhjustada. Samuti võib suitsetaja immuunsüsteemis olla probleeme haavade tervenemisega ning vere hapnikuvarude tagamisega, mis mõjutavad jällegi halvasti igemete tervist. Lõpeta suitsetamine ning su igemed tänavad sind,» toonitas hambaarst.

Kesine toitumine. Hambaarsti sõnul on tervislik ja mitmekesine toitumine võtmesõna mitte ainult keha, vaid ka hammaste tervise jaoks. Siiski soovitab ta unustada «supertoidud», mis tagavad terved hambad ja igemed, sest selliseid pole olemas. «Ainus imenipp on hambahari. Kombinatsioon heast suuhügieenist ning tervislikust elustiilist on parim suuhaiguste ennetaja,» rõhutas Doig. Seega rämpstoidu ja maiustuste osakaal jäägu menüüs pigem minimaalseks.

Kehv suuhügieen. Harjad hambaid liiga kõvasti, ei harja üldse, unustad hambaniidi – korrektsest suuhügieenist mistahes moel kõrvale kaldumine paneb suu tervise ohtu. «Igemed koosnevad üsna pehmest koest. Kui neid ärritada väga tugevate harjastega hambaharja või liiga intensiivse harjamisega, lähevad need kergesti tursesse ja hakkavad veritsema,» nentis hambaarst. Pigem tasub eelistada pehmeid harjaseid ning läheneda hammastele õrnemalt. Regulaarne hambapesu aitab ennetada nii hambakivi kui –kattu. Doig tõi välja ka selle, et hambavahedesse ja igemete külge kipuvad kleepuma eriti suhkru- ja tärkliserikkad toidud (kartulikrõpsud, küpsised, hommikuhelbed jm), mistõttu tasub ka pärast nende söömist suud loputada või hambaid harjata, et toidujääkidest vabaneda.

Teatud ravimid. Leidub ravimeid, mille kõrvalnähuks on igemete turse või veritsus, seega uut ravimit manustama asudes tasub end selle infoga kurssi viia. Hambaarsti sõnul on veel mitusada ravimit, mis võivad põhjustada ka suukuivust ja seetõttu tekitada suus ebameeldivat lõhna.

Populaarne

Tagasi üles