/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334543t1h9b1b.jpg)
Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et nii müüdavad kui tasuta jagatavad kosmeetikatooted peavad olema ohutud ning omama ohutust tõendavat dokumentatsiooni.
Kontrollimata päritoluga kosmeetika müük võib lõppeda trahvi saamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti põhja talituse vaneminspektor Jevgenia Rõõmusoksa sõnul juhtis terviseamet eelmisel nädalal ühe Facebooki teemalehe loosimiskampaania läbiviija tähelepanu sellele, et Hiina veebiportaalist tellitavaid kosmeetikatooteid ei tohi Euroopa Liidus ohutust ja toote päritolu tõendava dokumentatsioonita müüa ega ka tasuta levitada.
«Enne kosmeetikatoodete levitamist tuleb tutvuda Eestis kehtivate nõuetega, mis muuhulgas näevad ette kohustuse näidata toote tarneahelat ning esitada ka ohutushinnangut sisaldav ohutusaruanne,» ütles Rõõmusoks. Tema sõnul põhjendas isik oma tegu teadmatusega ning kõrvaldas peale terviseameti kirja oma sotsiaalmeedia lehelt ka kosmeetikatoodete loosimiskampaania.
«Sellise kosmeetika puhul ei tea me ei toote täpset päritolu ega seda, kas ja millisel määral võib see esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Nii võibki heast tahtest ja reklaamikampaaniast saada alguse kellegi tervisemure,» lisas Rõõmusoks.
Euroopa Liidus ja Eestis reguleerib kosmeetikatoodete valdkonda Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 1223/2009/EÜ, mille kohaselt peavad kosmeetikatooted olema inimeste tervisele ohutud ning nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud, sisaldades nii hoiatusi kui kasutamis- ja kõrvaldamisjuhised. Turule toodud kosmeetikatoodete tarneahel peab olema jälgitav ka kolm aastat peale toote müüki tulekut, samuti tuleb kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud kõrvalmõjudest informeerida pädevat asutust ehk Eesti puhul terviseametit.
Kosmeetikatoodetele kehtestatud nõuete rikkumisel võib rikkujat puuduste kõrvaldamiseni korduvalt korrale kutsuda kuni 640 euroni küündiva sunnirahaga. Väärteomenetluse algatamise korral võib füüsilist isikut karistada kuni 800 ja juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.