Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/11/16/11577412t1hdec6.jpg)
Tsingipuudus võib mängida rolli autismi tekkes, väidavad teadlased Molekulaarse Neuroteaduse ajakirjas ilmunud uuringus.
Autism avaldub tavaliselt esimese kolme eluaasta jooksul – sel ajal moodustuvad ajurakkude vahelised ühendused tohutu kiirusega, vahendab Medical News Today.
Viimastel aastatel on ilmnenud, et autismil on seos tsingiga, mis täidab kehas mitmeid ülesandeid, aidates sünteesida ka valke ja DNAd. Uues uuringus selgus, et autism on seotud teatud geenivariatsioonidega, mis osalevad lapse varases arengus ajurakkude ühenduste moodustumisel, tugevnemisel ja stabiliseerumisel. Tsingi tase ajurakkudes omab nende oluliste geenide toimimises suurt rolli.
Tsingipuudus aga ei lase korralikult areneda ajurakkude vahelistel ühendustel ning seega ei kujune välja ka neuronaalset võrgustikku, kus infot tõhusalt edasi kantakse.