Hambaarst hoiatab: kehv suuhügieen võib juba noortel viia igemepõletikuni

Lastele ei pruugi hambapesu meeldida. Foto: Panther Media/Scanpix

Arvatakse, et igemehaigused on vaid vanemaealiste inimeste mure. Tegelikult võivad need juba üsna noori. Ka lapsed võivad haigestuda igemepõletikku ning hinnanguliselt viit protsenti noori ohustab parodontiit, kirjutab Kliinik 32 igemeravi spetsialist Triin Linnamägi.

Igemepõletik ehk gingiviit on igemehaiguste kergeim vorm ja võib esineda ka lapseeas, kui hambaid piisavalt ei puhastata. Igemepõletik tekib sellest, et hammaste pinnale ja igemepiirile koguneb paksem hambakatu kiht. Sümptomiteks on igemete veritsus, punetus ja turse, valulikkus ja kihelustunne. Aja jooksul hammastele kogunenud katt mineraliseerub ja tekib hambakivi. Selle vastu saab võidelda korralike suuhügieeni harjumustega ning oluline lasta hambakivi eemaldada. Kui jätta igemepõletik ravimata, siis suure tõenäosusega läheb see üle juba raskemaks haiguseks parodontiidiks, hoiatas Linnamägi.

Parodontiit on põletik sügavamates hambaid ümbritsevates kudedes. See võib tekkida märkamatult, haarates vaid üksikuid hambaid, ja seda juba alla 20-aastastel noortel. Haigusega võivad kaasneda kõik igemepõletiku tunnused ning lisaks hammaste kinnituskudede kadumine. Kaugemale arenenud parodontiidi puhul lisanduvad hammaste liikuvus, ige taandub ja hammaste vahele tekivad vahed. Lisaks võib tekkida halb hingeõhk, mis ei kao vaatamata korralikule puhastamisele.

Linnamäe sõnul on igemepõletiku kui ka parodontiidi peamisteks põhjustajateks hambakatus elavad mikroobid, mis oma elutegevusega on hakanud tootma toksiine. Need ärritavad ja kahjustavad iget ning tekitavad põletikke. Ka puberteediea hormonaalsed muutused võivad muuta organismi igemepõletikele vastuvõtlikumaks. Suureneb organismi vereringlus, igemed muutuvad tundlikuks ning kaasnevad probleemid halva hingeõhu ja igemete veritsuse tõttu, mis tekitab teismelistes ebakindlust ja häbitunnet. Samuti kardetakse tundlikku igemeäärt puhastada, mis omakorda soodustab põletiku ägenemist.

Linnamägi paneb südamele, et mikroobide hulga vähendamiseks suus on oluline juba lapseeast puhastada hambaid korralikult. Hammaste harjamisele ei ole alternatiivi. Kui üldiselt pestakse hambaid kaks korda päevas, siis hambaharja suhu panemisest olulisem on jälgida harjamistehnikat.

«Hambaarstina näeme patsientide suus kohti, kuhu hambahari ei taha kuidagi jõuda. Keerulisemad kohad on igemepiirid tagumiste hammaste juures, lastel tihti ka esihammastel. Oluline on pehmete harjastega hambahari, tugevad harjased kahjustavad hambapinda ja igemeid,» selgitas ta. 

Elektrilise hambaharja eelis on see, et harjased liiguvad kiiremini kui inimene käsitsi jõuab harjata, samuti jõuab väike hambaharjapea lihtsamini tagahammasteni. Elektrilise hambaharjaga saab hamba pinnad kergemini puhtaks. Hambaniidi või hambavaheharja kasutamine enne hambapesu aitab tõhusamalt hooldada hammaste vahesid ja igemevagusid, kuhu hambahari alati ei pääse.

Mida saab lapsevanem teha, et ennetada lapsel igemehaigusi?

• Harjuta koos lapsega õigeid suuhügieeni võtteid ja ole talle selles eeskujuks. Kui laps on aastane, võib hakata kasutama ka sobivaid hambapastasid. Kui hammaste vahed on sulgunud, saab hakata kasutama ka hambaniiti.
• Kuni kooliealiseks saamiseni tuleb last aidata hammaste pesemisel, sest nii nagu käeline oskus ei ole arenenud kirjutamisel, ei ole seda ka hambaharja käsitlemisel.
• Lapse «ei taha» pole variant! Nii nagu autorohkes parklas võtame lapsel turvalisuse tagamiseks käest kinni, võiksime teha ka hambapesuga, seda tuleb teha igal hommikul ja õhtul.
• Käige hambaarsti juures regulaarselt kontrollis ja profülaktilise puhastuse visiidil.
• Jälgi märke, mis võiksid viidata igemehaigustele - punetavad igemed, veritsus, ige mis on läinud turse, tekkinud halb hingeõhk.
• Kiida last!