Paratsetamooli leidub iga kodu ravimikapis. Molekul avastati 19. sajandi lõpus ning valuvaigistina on see apteekides müügil olnud üle 50 aasta. Tänapäeval kuulub paratsetamool ka gripiteede koostisse ning seda müüakse igal aastal kümneid tonne.
Kuidas paratsetamool toimib?
Kuidas ravim täpselt toimib, polnud biokeemikutele siiani päris selge. Hiirtega tehtud katsete abil tegid Londoni King´s kolledži ja Rootsi Lundi ülikooli uurijad kindlaks, et paratsetamool takistab närvirakkude omavahelist suhtlemist, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Teadlased andsid laborihiirtele paratsetamooli ja mõõtsid aega, mis närilistel kulus kõrvetuse tajumiseks. Nad leidsid, et paratsetamooli saanud hiired reageerisid aeglasemalt, sest ravim vähendas kuumusest tingitud valu.
Seejärel tegid uurijad katseid geenmuundatud hiirtega, kelle keha ei tootnud TRPA1-nimelist valku. Selgus, et neil hiirtel paratsetamool valu ei vaigistanud. Seega vähendab paratsetamool valuaistingut just selle närvirakkude pinnal asuva molekuli kaudu.
«Paratsetamooli lagunemisel tekib aine, mis stimuleerib seljaaju närvirakkude pinnal asuvat valku TRPA1. Seetõttu ei saa närvirakud enam omavahel suhelda ning info valu kohta ei jõua ajju,» selgitas uurimuse autor Stuart Bevan.
Tulemused on üllatavad, sest TRPA1 võib tekitada nii köha, valu kui ülitundlikkust – see valk on süüdlane näiteks pisargaasi, kange sinepi ja sibula tekitatud ärrituse tekkimises. Nüüd selgus, et pisarate vallandaja aitab toimida ka valuvaigistil.
Bevani sõnul muudab paratsetamooli ohtlikuks just selle lagunemisel tekkiv aine, mis närvirakkude pinnale suundub. Üleannus tekitab see inimese kehas tõsise mürgistuse ning kahjustab maksa.
Uurijad on kindlad, et nad suudavad leida paratsetamoolile sarnaseid aineid, mis kasutavad sihtmärgina samuti valku TRPA1, kuid mille laguproduktid oleksid ohutud.
«Põnev on teada saada, kuidas toimib ravim, mida peaaegu kõik maailma inimesed on kasutanud. Paratsetamool on tõhus, kuid selle suur doos on väga kahjulik. Saame hakata otsima molekule, mis vaigistaksid valu sama hästi, kuid oleksid ilma kõrvalmõjudeta,» ütles autor David Andersson.