:format(webp)/nginx/o/2018/05/09/7834535t1hbc30.jpg)
17-aastane tüdruk sündis rindkere deformatsiooniga, mis tähendab, et tal ei ole parempoolset rinnalihast ja puudub parem rind. Lisaks on tal kahe roide hüpoplaasia, skolioos, astma ja allergia. Raviarsti hinnangul on tõenäoliselt tegu haruldase Polandi sündroomiga.
Parempoolse rinnalihase ja rinnata sündinud tütarlaps vajab rinnanäärme rekonstruktiivset ja korrigeerivat operatsiooni, mis kuulub küll tervishoiuteenuste nimekirja, kuid mille eest on haigekassal võimalik tasuda ainult rinnavähi diagnoosiga patsientidele. Ligikaudu 10 000 eurot maksva protseduuri eest tasumine käib perele üle jõu ja seega otsustas tütarlapsele heade annetajate toel abikäe ulatada TÜ Kliinikumi Lastefond.
Pere on tüdruku arengut mitmekülgset toetanud ja teinud kõik, et hoida teda heas vormis. Laps on saanud kõikvõimalikke rehabilitatsiooniteenuseid, käinud arstide ja füsioterapeutide juures. Lisaks on ta alates 1. klassist harrastanud konkreetsel eesmärgil valitud spordiala, et oma füüsist arendada ja mõlema käe lihaseid võrdväärselt treenida.
Lapse ema sõnul on arstide hinnangul tüdruk praegu heas vormis ainult tänu pidevale trennile. Kui tüdruk peaks trennist ühel päeval loobuma, on võimalus, et üks kehapool vajub alla. Treeningutest hoolimata on tüdrukul süvenenud peavalud, mis segavad tihti igapäevaelu. Paljuski peetakse nende põhjusteks lihaspingeid kaela ja õlavöötme piirkonnas, mis on tingitud just puuduvast rinnalihasest.
Lapse ema sõnul on haiguse juures kõige domineerivamaks psühholoogiline pool, mis avaldab tüdruku elule suurt mõju. Ta nendib, et nad on käinud spetsialistide juures nõustamisel ning kõik need rasked aastad on üle elatud teadmises, et täiskasvanuks saades tehakse tüdrukule operatsioon, kus ta saab omale rinna. Tüdruku ema tõdeb, et nüüd, kui aeg on kätte jõudnud ja nad suurte lootustega arsti juurde läksid, selgus kurb tõsiasi, et haigekassa lõikust ei rahasta.
Haigekassale tehtud taotluse negatiivse otsuse selgituses on välja toodud, et haigekassa saab hüvitada tervishoiuteenuse eest vaid nendel tingimustel, mis on kantud valitsuse määrusega kinnitatud tervishoiuteenuste loetelu.
Operatsioon kuulub küll tervishoiuteenuste loetellu, kuid haigekassal on võimalik selle eest tasuda ainult rinnavähi diagnoosiga patsientidele juhul, kui otsuse teenuse vajalikkuse kohta on teinud pahaloomulise kasvaja ekspertkomisjon ning teenust osutatakse rinnanäärmevähi ravile spetsialiseerunud piirkondlikus haiglas. Kuna tüdruku puhul on tegemist kaasasündinud rinnanäärme pataloogiaga, siis ei ole haigekassal võimalik tema operatsiooni rahastada.
Tüdrukule vajalik rinnanäärme reekonstruktiivne ja korrigeeriv operatsioon maksab ligi 10 000 eurot, mille käigus teostatakse rasvkoe siirded ja paigaldatakse ka silikoonprotees. Kirurgi sõnul mõjutab operatsiooni teostamine patsienti vähemalt sama palju kui rinnavähi haigeid, kellel on rind eemaldatud kasvaja tõttu. Kirurg toonitab sealjuures fakti, et konkreetne patsient on ellu astuv noor.
Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves nendib, et antud juhul on Lastefondini jõudnud taas lünk haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. «Meie ülesanne on sellistele asjaoludele tähelepanu juhtida ning survestada lahenduse leidmist, et järgmiste sarnaste juhtumite puhul ei oleks tarvis enam selleks otstarbeks annetusi koguda, vaid lapse raviks vajalikud vahendid tuleksid juba riiklikest vahenditest,» sõnas ta.
Lastefond katab heade annetajate toel noore ellu astuva tütarlapse rinnaoperatsioonide kogukulu. Lapsele vajalikku operatsiooni on võimalik toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja lisades selgituseks «rinnaoperatsioon»:
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)